Iga kord kui ma loen läbi mõne raamatu ja kuulen, et sellest tuleb ka film, siis ma lihtsalt pean seda filmi nägema… isegi kui raamat polnud minu silmis appi-kui-hea. Nii ka siin. John Greeni raamat The Fault in Our Stars (eesti keeles “Süü on tähtedel”) lööb praegu maailmas meeletult laineid kui uus sa-lihtsalt-pead-sellest-osa-saama stoori. Ka mina ostsin nende mõjutuste ja kiidulaulude ajendil kõnealuse raamatu. Nautisin seda küll… Aga tundsin, et oleksin sellest võib-olla suuremas vaimustuses olnud keskkooli ajal. Tundsin, et raamatus oli natuke liiga tugevalt seda n-ö teismelise olekut ja suhtumist, mis pani mind pisut silmi pööritama. Teismelised ei pane mind silmi pööritama, ärge saage valesti aru. Aga paneb see, kui 30ndates mees püüab (rõhk sõnal “püüab”) kirjutada nagu teismeline.
Anyway, selle pika jutu peale tahan ma öelda, et see on üks neid harvu juhuseid kui film oli minu arvates justkui parem kui raamat. Suurepärased näitlejad, hea
soundtrack ja imeilus teostus, milles oli küll veidi usalikku klišeed, kuid valdavald armsaid, naljakaid ja liigutavaid hetki, mis tegid sellest niivõrd lihtsa ja mõtlemapaneva elamuse. Soovitan soojalt vaatama minna, isegi kui te raamatut lugenud pole. :)
Kõik, kes seda juba vaatamas on käinud… Mitu salvrätti teil kulus? :D Mul oli ainult üks taskus ja väga hädasti oleks veel umbes kolme tarvis läinud. Mu kallim ütles, et ehkki tal oli pisut imelik istuda saalis, kus temast paremal-vasakul, ees ja selja taga istusid nuuskavad tüdrukud ja saalist väljusid paistes silmade ja punaste ninadega hellad hinged, meeldis ka talle see film väga. Nii et võite julgelt ka peikaga vaatama minna… Kui ta pole just liiga macho, et tundeid tunnistada. Aga samas, kuidas temast siis kellegi peika sai? :D
In my opinion, the movie was even better than the book! I loved the actors, how it was built up and the soundtrack was good as well. The book, in my opinion, had a little bit too much of I’m-a-30-year-old-man-trying-to-write-like-a-16-year-old-girl in it, but in the movie this part disappeared and all that was left was a beautiful love story that made you appreciate the life you have and the people you have in it even more. :) Go watch it if you haven’t seen it yet! :)
Käisin ka vaatamas ja tõesti super film, meeldis suhteliselt võrdselt raamatuga, kumbki polnud nagu halvem ega parem.
See oli küll tõsi, et peale filmi kõikidel punased nutetud silmad peas (kaasaarvatud endal :D ) aga jah väga hea ja südamlik film (:
http://www.evailusadasjad.blogspot.com
Ise käisin vaatamas eel-esilinastust, sest olin nii kaua seda filmi oodanud! Millegi pärast meeldis mulle siiski raamat natuke rohkem, kuigi ka film oli suurepärane. Mul kulus samuti 1 salvrätt, kuid vähemalt ühte oleks olnud veel tarvis! :)
Lugesin raamatut juba päris pikka aega tagasi ja olin nii õnnelik, kui kuulsin, et sellest ka film välja tuleb, sest filmile tundus see story paremini sobivat. Raamat mind nii väga ei liigutanud/ nutma ei ajanud (kuigi mõnus lugemine oli küll). Filmi pole ma veel vaatama jõudnud, aga treilerit vaadates tuli isegi väike pisarake silma (äratundmisrõõm, I guess) :).
Igaljuhul, ma olen ka täiesti kindel, et see on üks harv juhus, kus film on parem, kui raamat. Teine selline on minu meelest "Eat, pray, love", kus film on ka tõesti väga hea.
Mulle meeldisid samuti väga nii raamat kui film, raamat ehk pisut rohkemgi :) Muide, olen ammu mõelnud küsida.. kirjutasid kunagi, et leidsid ideaalse Kim K nude huule combo ja kirjutad sellest blogis. Kas sa pole selleni veel jõudnud või on see postitus mul kahe silma vahele jäänud? Samuti pidi tulema postitus punastest huultest. Ja väga ootan ka Benefiti ripsmetušši arvustust. Aitäh ette :)
Käisin ka seda filmi vaatamas. Ütleme nii, et ma üritasin pärast fimi lõppu saalis suhteliselt pikalt aega veeta ja ennast kaua riidesse panna, sest kohe üldse ei tahtnud oma paistes silmadega sealt välja minna! :D
Ja samuti kiidan filmi.
Mul olid ka raamatule kõrged lootused ja ei saa öelda et ma selle lugemist ei nautinud, aga natuke liiga üles puhutud on kogu see värk tõesti. Film mulle meeldis, aga olin vist ainuke, kes seansi ajal õieti üldse ei nutnud :D
Ma tegin selle saatusliku vea,e t vaatasin kõigepealt filmi (läksin saali nii, et vaevu teadsin, mis on filmi pealkiri) ja siis lugesin raamatut. Kaks täiesti erinevat asja. Aga see, mis sa kirjutasid, et raamatu autor (müts maha siinkohal, et ta ise filmi tegemise ajal ka kohal oli ja näpunäiteid jagas) pingutab kõigest väest, et kirjutada ja anda edasi emotsioone nagu teismeline.. Võibolla selle pärast ma raamatust erilist rõõmu ei tundnudki..
Aga kes veel näinud-lugenud pole, it's a must!
Lugesin raamatut, käisin täna ka filmi vaatamas! Super, väga liigutav ja läks südamesse… Nutsin veel pikalt peale filmi lõppu.
Comments are closed.