teekond ilusa nahani: hooldusest ja ravimitest + kolme kuu tulemus

Mu viimasest naharavi teekonna postitusest on möödas üle kahe kuu. Püüan hõiskamistega mitte kiirustada ja anda endale ja nahale aega kohaneda ja kindel olla, et praegused meetodid toimivad. Hetkel saan rõõmuga öelda, et nahk on koostöös Medemis ilukliinikuga läinud iga kuuga arvestatavalt paremaks, suisa nii, et meigita kodust väljumine pole minu jaoks enam maailma lõpp ning mu suurimaks mureks pole enam ammu punnid, vaid pigem rosaatsea punetus-õhetus, millega me pole õigupoolest veel tegelema hakanudki: esmalt on tarvis põletik välja juurida ning siis pühenduda täielikult esteetilisele poolele, esialgseks plaaniks IPL punetuseravi ja seda teostab mulle tõenäoliselt Medemise imetore nahaõde Liisa. Muide, Liisal on ka väga informatiivne IG kasutaja @liisaraudmets, kus ta vastab inimeste nahateemalistele küsimustele, jagab killukesi oma igapäevatööst Medemises jne. Soovitan!

Mõistsime Medemise dermatoloogi Dr. Ene Mäestuga pärast esimest kaht kuud, et ehkki esmased rohud rahustasid nahka, ei olnud need päris nii tõhusad nagu mulle tarvis, nii et viimased poolteist kuud olen olnud uue kuuri peal. Suvel lisandus tablettidele ka paar pealemääritavat abilist, millest on samuti abi olnud. Rohtude võtmine polnud algul kerge, sest olen kohutavalt hajameelne, söön segastel aegadel (toon mugavalt vabanduseks oma kaks väikest last, kelle kõrvalt ma lihtsalt unustan sageli endale mõelda), aga ranged ja korudvad telefonimeeldetuletused garanteerisid, et olin siiski tubli ja nii olid ka juba pärast esimese kuu möödumist tugevama ravimiga tulemused uskumatult head (lisan kõigest pildid). Rohujutu siin lõpetaksingi, samuti on mul arstiga mõistlik kokkulepe rohtude nimesid mitte välja tuua. Seda lihtsal põhjusel, et inimeste ravimid on niivõrd individuaalsed ning ma ei taha, et keegi seda lugedes jalutaks dermatoloogi kabinetti ja ütleks, et Anna Elisabethi aitasid see, see ja see, määrake mulle sama. Iga nahk vajab oma diagnoosi, igale patsiendile määrab ravi tema arst ja see on o-lu-li-ne, sest nahaprobleemide põhjustajaid võib olla nii-nii palju ja sama palju ka lahendusi nendele. Palun teid, ärge diagnoosige end kunagi sõbranna järgi või internetis ja eelkõige: ärge hakake katsetama kümne eri tootega, nii nagu mina seda aastaid tegin. Kui nahk teeb muret, olgu esimene samm nahaarst, enne kui paanika ja harimatus võivad tekitada veel lisakahju.

Tahan jagada ka mõningaid Medemise nahaarsti nõuandeid, mis on mind rosaatsea punetuse ja naha tundlikkuse leevendamisel hästi aidanud:

Väldi otsest päikesevalgust ja väljas viibides kasuta alati vähemalt SPF30 (seda nõuannet peaks järgima muide kõik, mitte ainult rosaatsea murega inimesed).

Ei mingit kuumust. Saun ei ole sõber ja nägu tuleks pesta leige-sooja veega. Triikimine on kahjuks siiski lubatud. :D

Vahendid olgu leebed. Vabad alkoholist, võimalusel ka lõhnaainetest, ei midagi liigselt ärritavat. Siinkohal pean tunnistama, et paaris mu tootes on lõhnaaine siiski sees, aga olen neid kasutanud juba kuudekaupa ja muud tulemused, mis need annavad on väga head.

Ära katseta. Nahahooldusrutiin olgu kindel ja lihtne. Minu omasse kuuluvad hetkel mitellaarvesi, et eemaldada silmameik ja suurem osa näomeigist enne näopesu, leebe näopesugeel, SPF-kreem, kerge päevakreem ja toitvam öökreem. Tegelikult armastasin kasutada ka näoõli, sest praegune rohi muudab näonaha väga kuivaks, aga Dr. Mäestu seda pigem ei soovitanud ja ütles, et kui ma just pean, siis võiksin leida poore mitte ummistava õli. Aga hetkel ei mingit katsetamist erinevate seerumite, koorijatega jms.

Maanda stressi. Olen täheldanud, et stress on mul üks suurimaid õhetuse esile kutsujaid, aga katsu seda siis vältida kui sul on töö ja väikesed lapsed. Kui veetsin sel nädalal kolm päeva pisemaga jälle haiglas, nii et mu süda tagus põhimõtteliselt terve aja ja sain vaevu magada, olid mu põsed jälle punased ja üle kolme kuu ilmus näole ka üks korralik punane punn. Aga värske õhk, piisav uni ja pisut rahulikumalt võtmine on suureks-suureks abiks, vähemalt mulle. 

Ja nagu juba mainisin, siis esimene samm tervisemurega peaks alati olema spetsialist ja ma ei väsi seda rõhutamast, sest ma ei soovi, et keegi iial kannataks nii hullult ja kaua nagu mina. Tean nii palju tuttavaid, kes on kuude- ja aastatekaupa (nagu minagi… ) lihtsalt guugeldanud ja katsetanud ning pannud erinevate kreemide alla sadu eurosid, et siis lõpuks ikkagi nahaarsti juurde minna, saada õige raviu ja näha tulemusi juba paari nädala möödudes. Olge teie nutikamad. Medemise ilukliinikusse saab aja broneerida näiteks siin.

Ja lõppu minu senine progress. Esimene pilt on tehtud enne esimest nahaarsti visiiti ja teisel 1,5 kuu tulemused esimeste tablettidega. Kolmas on tehtud enne uute rohtudega alustamist ja neljas on värskeim, tehtud täpselt üks kuu pärast tõhusamate ravimitega alustamist. Viimane pole tehtud nii hea valguse käes kui teised, hoopis kiiruga tänaval ja seal ei paista, aga poorid on endiselt pigem suured, nagu teistelgi piltidel, naha tekstuur ja punetus aga oluliselt paremad ja armid aina kahvatumad.

Südasuvel Saaremaal + kingiloos

 

Ehkki august on veel vägagi suvi… ta justkui ei ole seda enam. Vahepeal viimaseid jõuriismeid kokku võttev päike võimaldab veel terrassidel külmi jooke nautida ja jakid koju jätta, aga õhtuti sosistab juba sügis, öösel võtab ta lausa võimust. Selle suve südames, juuli keskpaigas aga hoolitsesime selle eest, et suvemälestused hoiaksid meid soojas ka veel sügistalvises pimeduses ja võtsime suuna Saaremaale, täpsemalt Kuressaarde, kus meie koduks sai kaheks päevaks Ö Seaside Suites sviit.

Tegu on üpris uute korteritega, mis asuvad otse Kuressaare lahe veerel. Kõikidest korteritest avaneb vaade lahele ja asukoht on vanalinnast ja kõikidest supermõnusatest söögikohtadest vaid jalutuskäigu kaugusel, Kuressaare linnus on aga põhimõtteliselt su naaber, kellele hommikul viibata. Lisaks asukohale vaimustusime privaatsusest. Ehkki olen suur hotellide ja spaade fänn ja võiksin neid kogukama kukru olemasolul lõputult väisata, tekkis Ö-sviidis tunne, et sa tegelikult omad väikest korterit keset kaunist Kuressaaret ja saad seal rahus oma seltskonnaga aega veeta. Isegi check-in’i sai teha kellegagi kohtumata. Mina tegin telefonis, kuhu saadeti mulle ka uksekoodid, ent kohapeal oli selleks ka ekraan olemas. Korteris oli olemas kõik, mida mõnusaks äraolemiseks vajasime: pehme voodiga magamistuba, kuhu oli lahkelt organiseeritud ka reisivoodi meie pesamunale. Lameekraaniga telerist panime õhtuteks “Sõbrad” taustaks, sest mida sa veel taustaks paned kui mitte neid? Internet oli kiire, dušš parajalt kuum ja kööginurk kõige kokkamiseks vajalikuga samuti olemas… Seetõttu tekkiski tunne, et me pigem justkui elame seal. Noh, elasimegi kaks päeva. Aga kuhu me end selle aja jooksul veel Saaremaal keerutasime-lennutasime?

Meie Saaremaa reis algas Saaremaakera külastusega, mis on pitsarestoran otse peatänaval ja kõik jäid oma toitudega väga rahule. Kui olime asjad sviiti viinud ja end veidi pärast autosõit-praam-autosõit reisi värskendanud, võtsime esimese asjana ette jalutuskäigu lahe ääres, lõppeesmärgiga käia vanalinnas ja niimoodi sihitult ringi uidates meie esimene õhtu mööduski. Hiljem kutsusime oma kaks parimat sõpra, kelle juured sügaval Saaremaal ja kes parajasti ka Kuressaares viibisid samuti endale külla, et koos vaadet nautida ja juttu ajada.

Järgmisel hommikul külastasime Johan Spa hommikusöögibuffeed, pärast mida mõnulesime pisut sama spaa veekeskuses. Lõunat sõime kohe keskväljakul asuvas ja kohalike soovitatud Mosaiik Cafe’s ja sama päeva õhtul sõitsime Angla tuulikuid vaatama. See oli nagu väike killuke kusagilt filmist või postkaardilt, imetore koht külastuseks ja perega ajaviitmiseks.

Viimase päeva hommikul saime kokku mu armsa tädiga, kes oli samuti parajasti Kuressaares ning koos käisime kohalike poolt palavalt soovitatud Vanalinna kohvikus, mille küpsetiste valik ajas silme eest kirjuks. Kõike oleks tahtnud proovida, kõik oli autentne ja ülimaitsev, seda kogust süsivesikuid seedin siiani. Sealt jalutasime Kuressaare linnus-kindlusesse, sest meie kolmene vihjas, et tahaks seal sees käia. Vaatasime ilusas muuseumis ringi ning hiljem jalutasime veel pisut linnas. Just ainuüksi Kuressaares jalutamine on juba nii mõnus ja nauditav tegevus, eriti perega. Olime vaimustuses sellest kui ilusad, kvaliteetsed ja suurepäraste asukohtadega on Kuressaare mänguväljakud. Ühel kesklinnas asuval ja turvaliselt aiaga ümbritsetud väljakul veetsime enam kui tunni, sest see oli nii palju enamat kui kiik-turnikas-liivakast ja tegevused-avastamised ei lõppenud kuidagi.

Meil oli plaan suvel korra veel Saaremaale minna, sest oli kohti, kus oleksime tahtnud veel käia. Külastada kunagi suurepärase ja kosutava kogemuse andnud Lümanda söögimaja, mille toidud on nii kodused nagu oleks vanaemal külas. Näidata pojale Kaali kraatrit ja seigelda koos Viikingite külas, proovida kohvi Kure kohvikus… aga samas kõlab ka sügiseselt kuldne Saaremaa väga hästi, nii et eks näis? Igatahes annan võimaluse nautida Saaremaa võlusid koos tasuta ööbimisega ka ühele teist! Nimelt, loosin välja ühe öö kahele Ö-Suites saunaga (!) sviidis vabalt valitud kuupäeval (*kui kuupäev pole juba eelnevalt broneeritud) kuni 24.12.2020. Kingiloosi reeglid-tingimused leiab mu Instagrami kontolt ja võitja selgub juba sel reedel!

 

 

augusti ilulemmikud

Kiire-kiire postitus siia nädala lõppu, nimelt olen avastanud viimasel ajal mitu väga head uut ilutoodet ja kui keegi kibeleb uuel nädalal iluoste tegema, võivad need soovitused end ehk ära tasuda.

Löwengrip Count On Me deodorant. Olen varasemalt kasutanud nende Healthy Glow varianti, kuid see meeldib mulle isegi rohkem, sest selle lõhn on neutraalsem ja värskem. Tegu on mu lemmiktüüpi deodorandiga ehk rullikuga ja toode ise toimib, hoides ära ebameeldiva lõhna ja üleliigse higistamise. Musti riideid võib see siiski määrida, nii et selles osas tasub ettevaatlik olla.
The Ordinary High-Adherence Silicone Primer meigialuskreem. The Ordinary tooted on suurepärased niikuinii, hinnaklass taskukohane põhimõtteliselt kõigile ja tooted sisaldavad vaid neid koostisosi, mida vajad. See meigialuskreem muudab naha siidisemaks ja siledamaks ning meik püsib tõepoolest oluliselt paremini peal. Lisaks on see lõhnavaba ja maksab vaid 4,99!


Hella Hair scrunchie-juuksekumm*. Sain selle paar päeva tagasi kingituseks ja pole muu patsikummi järele haaranud. Sellel on üli(ÜLI)hea hoidvus, lisaks on materjal nii mõnusalt pehme! Kui keegi tahab kvaliteetset ja Eestis tehtud scrunchie’t, soovitan kindlasti nende valikule pilgu peale visata, toonide valik on meeletu ja kõik on nii ilusad!
Tangle Teezer Wet Detangler juuksehari.* Mulle meeldivad Tangle Teezer harjad üleüldiselt ning ma pole alates nende Eesti turule jõudmisest muid harju kasutanudki, aga mu erilised lemmikud on alati olnud nende märgadele juustele mõeldud harjad, mida kasutan õigupoolest nii märgadel kui kuivadel juustel, vahet pole. Seda konkreetset harja näppab ja fännab ka mu abikaasa, samuti kasutan seda oma kolmeaastase poja ohjeldamatul juuksepahmakal, sest see ei tiri ega sikuta juust. Põhimõtteliselt kogu pere lemmik.

ILUSOOVID

Gabrielle Chanel EdP. Sellest sai minu n-ö signatuurparfüüm kaks aastat tagasi ja mu pudelike sai tühjaks, nii et ehkki mul on hetkel kasutuses samuti väga hea Viktor & Rolf Flowerbomb, igatsen siiski oma Gabrielle’i taga. Ma pole ei Chanel No. 5 ega Coco Mademoiselle suuremat sorti fänn (enda peal), need on minu jaoks veidi liiga vänged, aga Gabrielle on nagu nende noorem ja vabameelsem õde,  minu ideaalne “viimane lihv” enne uksest väljumist.

Löwengrip Soft Sense Shaving Gel Oil. Kasutan tavaliselt raseerimiseks lihtsalt oma dušigeeli või -kreemi, aga see on pisut justkui raiskamine ja selle konkreetse toote kontseptsioon mulle meeldib. Kusjuures, tootekirjeldus vihjab, et see on loodud spetsiaalselt intiimpiirkonda silmas pidades, mis on samuti suur pluss. Rääkimata sellest, et Löwengripi pakendeid lihtsalt ei raatsi vannitoas peitu panna. Proovin kindlasti ära. Osta saab siit.

Malene Birger kosmeetikakott. Olen endale juba aastaid liiga palju meigikotte kokku kuhjanud, leidmata seda ideaalset. Malene Birgeri asjad meeldivad mulle aga väga, soovinimekirjas on ka tema Abi tote bag. Selline kosmeetikakott oleks väga klassikaline ja naiselik, samas pisut iseloomukam kui lihtsalt must kott. Näppisin seda ka poes ja suurus näis ideaalne, sest mahutab ka igapäevased pintslid (mul on neid 3-4). Osta saab siit.

Charlotte Tilbury Air Bronze päikesepuuder. Pole Charlotte Tilbury toodet, millele kulutamist oleksin veel kahetsenud. Suure päikesepuudri armastajana ootasin väga, et ta ka eraldi päikesepuudritega välja tuleks ja hiljuti ta seda ka tegi, nii et on üpris ilmselge miks kõnealune toode siia listi jõudis. Osta saab siit.

The Ordinary Coverage Foundation jumestuskreem. The Ordinary lööb oma lihtsa geniaalsusega laineid juba mõnda aega, tõestades, et nahahooldustoodetele ei pea kulutama sadu eurosid ning oma rutiin tuleks teha vaid enda vajadustele keskendudes ja minimaalsete koostisosadega võimalikult lihtsaks. Olen kuulnud kiidusõnu ka nende jumestuskreemide kohta ja 5-6€ eest proovimine pole ka ülemäära suur risk. p.s. Valikus on nii katvam kui kergem versioon. Osta saab siit.

Mida hetkel teie ilusoovide nimekirjast leida võib?

teekond ilusa nahani: nahaarsti visiit ja olukord pärast esimest kuud

Oma eelmise postituse lõpus jäin kannatamatult ootama esimest nahaarstivisiiti Medemis Clinicus ja 17. juuni hommikul ma pooleldi jooksin nahaarst Ene Mäestu kabineti suunas, et saada esimesi kommentaare ja ideid lahendusteks üle pika aja kelleltki uuelt. Kuna mu nahk oli veel väga põletikuline, siin-seal nahaalused sõlmed ja pea igapäevaselt juurde tekkivad mädapead (head isu kõigile, kes hetkel söövad), tuli mul alustada arsti abiga seespididest ravist, et siis alles tulevikus vaadata, mil moel ka Medemise nahaõed mind aidata saaks, et aastatega tekkinud arme ja punetust taandama hakata. Kui ehk mäletate, siis mul oli väga tore visiit Medemise nahaõe Liisa Raudmetsaga, kes on nii soe ja mõistev ja tõepoolest tahab aidata. Soovitan teda julgelt!

Minu rosaatsea algpõhjus on segane, aga kuna mõlemal korral tekkis ja ägenes see raseduse ajal, on suurima tõenäosusega tegu hormonaalse tasakaalu häiretega. Et see tekkis ägedalt tagasi aga ka nüüd, mil ma pole ei lapseootel ega imetav ema, ei saa haigust samas ka ainult raseduse kaela ajada. Mu viimatised ravikuurid on kestnud 2 nädalat ja Ene pakkus, et need võisid olla minu jaoks liiga lühikesed. Me vestlesime erinevatest antibiootikumidest ja variantidest, variantide  varuvariantidest ning otsustasime alustada 4-nädalase kuuriga, mis ei hõlma veel neid kõige kangemaid ravimeid, aga peaks suuresti aitama põletiku väljajuurimisel. Ravimeid ma siinkohal nimetama ei hakka, pole mõtet, sest iga arst määrab oma patsiendile individuaalselt vajaliku ravi.

Kuur, mis mulle määrati hõlmas kolme tabletti nädalas kuu aja jooksul ning lõppes reedel, kuus päeva tagasi. Mingeid pealiskaudseid geele-kreeme mulle ei kirjutatud, küll aga juhendati mind kasutama võimalikult leebeid pesuvahendeid ja niisutajaid ning olema jätkuvalt väga hoolas SPF-iga (vähemalt 30, pigem 50) ja näo varjamisega otsese päikesevalguse eest. Olengi juba enam kui kuu aega jätnud mängust välja 70% oma nahahooldustoodetest ja teinud nahahooldusrutiini võimalikult lihtsaks. Mulle sobisid juba varasemalt Mixa tooted, mida olen näo puhastamisel ja niisutamisel jätkuvalt edasi kasutanud, päikesekreemina on hetkel kasutuses Bioderma, samuti on mul olemas ka üks Bioderma näopesugeel. Vahel tunnen siiski vajadust nahka ka õrnalt koorida ja selleks ostsin juba varasemast lemmiku Mádara näokoorija – kasutan seda 1-2x nädalas. Nii nahaõde kui nahaarst soovitasid ka La Roche Posay’d. Kuumadel rannapäevadel kandsin mütsi ja prille, väljas istudes sätin end alati seljaga päikese poole. Kui olen pikalt päikeselise ilmaga väljas viibinud, on mu nahk alati ka vaatamata kaitsekreemidele õhtuti hellam ja õhetavam.

Hetkel on mu naha olukord kindlasti parem kui kaks kuud tagasi. Vahetult enne nahaarsti 17. juunil olu olukord gramm hullem kui kolm nädalat enne seda, mil nahaõde Liisa Raudmetsa külastasin. Tänaseks on tablettide ja leebe nahahooldusrutiini abil mu nahk oluliselt rahulikum, nahaaluseid sõlmekesi tekkis kuuri jooksul 1-2 ja need kadusid paari päevaga, mitte 1-2 nädalaga nagu tavaliselt. Nahk on endiselt punetav, aga mitte tugevalt põletikuline. Punne tekib, aga need on kadunud kiiremini. Kas ainult tänu ravimitele või ka asjaolule, et ma ei ärrita nahka pidevalt alkoholi ja lõhnaaineid sisaldavate toodetega, seda ma öelda ei oska. Aga mis peamine, nahk on siledam, mis teeb punetusele meigi kandmise oluliselt lihtsamaks ja tulemuse loomulikumaks. Kadunud on punnikesed huulte ümbert. Küll aga on rosaatsea tekkega mu poorid üüratuks muutunud, just põskedel ja ninal. Ma usun, et osalt võib see olla ka pärilik ja vanusega tekkinud, aga uurin selle kohta kindlasti ka nahaarstilt.

Täna õhtul ongi mul uus visiit Ene Mäestuga, vaatame ka koos üle, kuidas mul on läinud ning mõtleme-määrame edaspidise. Hoian teid jätkuvalt kursis! Kõigil, kel oma nahaga probleeme, soovitan aga jätkuvalt esmalt professionaalide poole pöörduda, mitte kodus kümneid tooteid katsetada või määrata endale diagnoosi mõne tuttava oma järgi. Olen ka enda nahast postitades saanud päris palju sõnumeid inimestelt, kes kirjutavad, et neil on vist ka rosaatsea. See ei pruugi nii olla ja laske see diagnoos kindlasti panna nahaarstil, sest erinevaid nahamuresid ja nende põhjustajaid-lahendusi on väga palju. Näiteks Medemis Clinicusse saab aja broneerida siin.

sel kevadel lugesin

Olen olnud juba pikemat aega põnevike lainel, niisiis pole ime, et neid siingi listis jagub, aga sel aastal tahaksin pärast käesolevate ja ootel põnevike lõpetamist jõuda ka mõningate teiste teemade juurde. Ehkki Skandinaavia krimiromaanid on väga hästi kirjutatud, hakkan ma natuke tüdinema alkoholiprobleemidega endistest uurijatest, nende suhteprobleemidest ja kohvikruusidest. Tahan vahelduseks midagi muud. Siin on raamatud, mis olen seni sel aastal läbi lugenud.

p.s. Panen kõik pealkirjad selles keeles, milles ise raamatut lugesin.

 

THE THIRST / Jo Nesbø

Lugesin küll selle ingliskeelset tõlget, aga raamat on ilmunud ka eesti keeles. Nagu mainisin, mulle väga meeldib Jo Nesbø ja eriti tema Harry Hole sari. “Janu” tutvustab meile järjekordset sarimõrvarit, kelle käekirja tuleb analüüsima ja lahkama hakata. Mõrvade seosteks viited vampirismile ja kohtinguäpp Tinder. Lõpplahendus oli mulle niisama ettearvamatu kui teiste tema raamatute omad, kuid Hole’i sarjas jääb see “Nuga” ja “Lumememm” järel kindlasti kolmandale kohale (st need ongi ainsad kolm, mida neist lugenud olen, neid on veel omajagu… )  ja eelnevat kaht soovitaksin tungivamalt. Tundsin, et kõnealuses raamatus läks ta võigaste stseenide kirjeldusega ehk rohkem hoogu kui tavaliselt ja see hakkas mind väsitama. Isegi niivõrd, et ma lõpuks lugesin seda lihtsalt põhimõtteliselt, et mul ei jääks ainult mõned peatükid lugemata.

 

 

 

 

 

NAINE AKNAL / A. J. Finn

Naine näeb vastasmaja aknast, kuidas naabrinaine tapetakse. Kui ta sellest teatab, peetakse teda hulluks ja näidatakse talle, et naabrinaine on täiesti elus ja terve. Aga see naine ei ole enam sama, keda tema oma naabri ja sõbrannana tundis.  Esmalt nägin selle raamatu põhjal tehtud filmi treilerit (film tuli natuke aega tagasi välja) ja kui ma mõne filmi vastu huvi tunnen, tahan alati võimalusel esmalt lugeda raamatut, mille põhjal see on vändatud. Mulle meeldis see, lõpp oli täiesti ettearvamatu ja raamat osavalt täis pikitud vihjeid, millest saad aru alles neile hiljem tagasi vaadates. Sattusin raamatust täiesti sõltuvusse ja tabasin end lehti keeramas igal võimalusel: kuni beebi piima jaoks vesi kees, kuni kolmene kaks minutit omaette mängis… Tahtsin väga teada, mis toimuma hakkab. Kui kinod avatakse ja see film meieni jõuab, lähen seda kindlasti ka vaatama. Kas see on krimiromaanide tipptase? Kindlasti mitte, pigem gramm liiga mustvalge ja klišee. Tõeliselt põnev ülesehitus ja ajaviide sellegipoolest.

 

 

MEES, KES POLNUD MÕRTSUKAS / Hans Rosenfeldt, Michael Hjorth

Selle surus mulle pihku ema, kes oli selle koduraamatukogust laenutanud ja väga kiitis. See on meil ühine kirg, lugeda koos raamatuid ja neid siis hiljem arutada, nagu oma pisike kahe naise raamatuklubi. Ka selle raamatu tegevus toimub Norras, ka selle peategelaseks sassis hingeeluga mees, ent seekord mitte uurija, vaid kriminaalpsühholoog. Rabast leitakse 16-aastase koolipoisi surnukeha, süda välja lõigatud. Teemaks tulevad lapsevanemad ja koolikiusamine. See kui kaugele on keegi võimeline minema, et hoida oma mainet ja mida keegi tegema, et hoida oma lähedasi. Ma ei tea, kas olen juba vilunud, aga aimasin siin juba päris ruttu, kellega lõpplahendus seotud on, kuid sellele vaatamata lugu aina kulmineerus ja sisaldas rohkelt ettearvamatusi. Mulle meeldis, et lisaks mõrvateemale, keskendus see päris palju ka inimsuhetele ja kasvas ning arenes nagu seriaal või film.

 

 

KUS LAULAVAD LANGUSTID / Delia Owens

Ohh… oh. Kuulsin kõikjalt, et see pidavat olema üks kaunemaid lugemisi ja seda see tõepoolest oli, lihtsalt imeilus raamat ja tõlkija (Bibi Raid) on teinud fenomenaalselt head tööd: kui vahel tekib mul eesti keelde tõlgitud raamatuid lugedes tunne, et ehk oleksin pidanud siiski originaali haarama, siis see raamat oli tõlgitud meie ilusasse eesti keelde nii kerge ja kauni kulgemisega. Raamatu sisu juurde edasi liikudes, armastasin ka seda. Lugu sellest, kuidas ühest tüdrukust saab naine ilma kõigi vahenditeta, mis on ülejäänud inimestele nii igapäevased ja normaalsed. Lugu loodusest ja armastusest, õppimisest ja tohutu suurest arengust. Kusjuures, ka siia on põimitud üks mõrv ja selle lahenemine, kuid hoopis teisel moel. Ma soovitan seda raamatut väga-väga-väga. Enim kõigist siin postituses mainitutest! Loen palju, aga pole meeletult raamatuid, mida lõpus käest pannes ma vahin lihtsalt seina ja tunnen suurt tühjust, et ma ei saa keerata veel üht lehekülge. Kindlasti üks lemmikuid, mida olen elus lugenud.

Milliseid raamatuid teie viimasel ajal lugenud olete? On teil ka mulle soovitusi?

minu teekond ilusa nahani: esimene visiit Medemis Clinicus

Minu saaga kehva näonahaga on olnud lõ-pu-tu, aga igal asjal peaks olema lõpp ja kui mulle kirjutas Medemis Clinic ja pakkus punnidele-punetusele punkti panemiseks abikätt, tahtsin ma suurest rõõmust ja kergendusest tantsukingad jalga panna. Olen oma nahamuredest varem ka pikalt kirjutanud, aga minu lugu pähklikoores:

Teismeeas oli mu nahk hea ja üpris punnivaba, 23-aastaselt, 2013. aastal hakkasid tekkima aknelaadsed vistrikud üle näo, eriti põskedele, nina ümbrusesse ja lõuale ning suu ümber. Ma ei võtnud nendega midagi ette ja lihtsalt katsetasin hulgaliselt erinevaid tooteid, nahk oli kord parem ja kord hullem, aga ei kordagi otseselt hea. 2015. aasta sügisel sain kuuajase antibiootikumikuuri ja pealemääritavad rohud ning nahk läks paremaks ja uusi punne ei tekkinud. 2016. aasta alguses jäin ootama oma esimest last ja umbes kolmandal raseduskuul läks mu nina järsku tulipunaseks. Põskedele ja lõuale tekkisid naha alla väga valulikud ja väga põletikulised sõlmed ja punnid. Nahk oli väga-väga hull. Läksin nahaarstile, mul diagnoositi nahalestad ja akne-rosaatsea. Raseduse tõttu tablette loomulikult välja ei kirjutatud, aga sain taas pealemääritava rohu, mis aitas suuremat põletikku leevendada, aga probleemi muidugi ei lahendanud. Pärast sünnitust sain veidi tõhusama geeli, aga kuna soovisin imetada, siis tablette veel mitte. 2017. aasta septembris lõpetasin imetamise ja lasin endale lõpuks välja kirjutada tabletid. Põletik taandus, aga jäin detsembri lõpus ootamatult lapseootele ja kui seda aimasin, jätsin kuuri kohe pooleli. See rasedus kahjuks katkes. Märtsis alustasin uut tabletikuuri ja siis oli mu nahk ilusam kui iial varem enne 2013. aastal alanud jamasid, ehkki loomulikult punetava rosaatseaga ja tugevate pigmendikahjustuste ja aknearmidega. Kui jäin 2018. aasta sügisel meie teist poega ootama, oli mu nahk väga kena, ka suvine päike, ehkki rosaatseaga mittesoovitatav, oli seda siledamaks ja klaarimaks teinud.

Ent nagu kellavärk, kolmandal raseduskuul läks nahk hulluks, hullemaks kui iial varem. See oli absoluutselt õudne, saavutades oma õuduse tipu jõulupühadel. Mäletan, kuidas tupsutasin svammiga jumestuskreemi nahale, et teistega jõululauda istuda, samal ajal valust kiunudes. Pärast seda sain taas pealemääritava geeli ja kreemi ning kui teine laps oli sündinud ja selgus, et ma teda imetada ei saanud, hakkasin eelmisel suvel taas tablette võtma. Need aitasid, aga mitte enam nii hästi kui varem. Veebruaris läbisin uue kuuri, mis jällegi rahustas nahka, aga taas, kolm kuud hiljem on põletik tagasi.

Pähklikoor paisus nüüd pikaks, aga selline on olnud minu saaga. Ja ma olen sellest väsinud. Ma ei jaksa enam end ainult meigiga ilusana tunda ja tegelikult ka siis mitte otseselt ilusana, sest ma tean kogu aeg, mis on selle all peidus ja ma arvan, et kõik, kes mulle otsa vaatavad, arvustavad seda kui kehva töö olen ma teinud oma “saladuse” peitmisel. Väsinud sellest, et kui otsustan kiirelt ilma meigita poes käia, näitavad väikesed lapsed näpuga ja kohtan just siis vähemalt kolme tuttavat, kes teevad agaralt näo, et nad ei tee sellest välja. Nii-nii väsinud sellest, et kummardatakse meigivaba loomulikku ilu, mida minul ei ole.  Väsinud ära ütlemast nii paljudele lahedatele koostöövõimalustele, üritustele ja reisidele, sest kardan korraldaja pettumust kui ta näeb, et see isehakanud ilublogija pole isegi ilus. Surmani väsinud sellest, et mul pole enda lastega kodustes olukordades armsaid pilte mälestuseks, sest ma keelan end ilma meigita pildile jätta. Klomp on kurgus kui mu kolmene silitab sõrmega mu punast põske ja puhub sellele ja pakub plaastrit. Ma ei jaksa enam pidada end koledaks, ma ei jaksa enam olla rannas ja soojal reisil ja suvekodus see, kes alustab päeva jumestuskreemi, mitte suplusega. Ma tahan tunda end ärgates kaunina, tahan nautida elu ilma peitekreemideta, tahan komplimente siira tänuga vastu võtta, mitte kuklas mõelda “aitäh, aga tegelikult…”.

29. mai 2020

Esimese sammu selle uue elu suunas (ja just nii suurelt ma seda nimetan, sest need, kes pole seda ise läbi elanud lihtsalt ei tea, mis tunne on ennast juba üle seitsme aasta peita! Ma ei saa mitte kunagi tagasi oma kahekümnendaid!) tegin reedehommikul kui astusin üle Medemis Clinic ukseläve ja otse esteetilise meditsiini õe Liisa Raudmetsa kabinetti. “Tere,” ütlesin viisakalt, aga mõttes hüüdsin: “Liisa, palun aita mind!”. Nagu mainisin, kirjutas Medemis  Clinic mulle ja pakkus koostööd ja olen kahe käega nõus nii nende abi vastu võtma kui kogu teekonda kõigi teiega jagama, sest tean kui raske on teha seda esimest sammu, eriti kui sa ei tea, mis sind ees ootab. Ehkki meie esialgne mõte oli alustada IPL-valgusraviga mu armidele ja punetusele, tekkis mulle nädal-kaks enne kohtumist uuesti tugev põletik tagasi. Mu põsk, eriti parempoolne ning lõug ja huulte ümbrus on kaetud valulike nahaaluste ja ka -pealsete punnidega. Põletikulisele nahale aga IPL-ravi teostada ei saa, nii et tegime ainsa õige otsuse: pean eelnevalt käima nahaarsti visiidil. Hetkeks vajus mu süda saapasäärde, sest ma ei oleks teadnud, kust alustada, sest oma praeguse nahaarsti juurde ma enam minna ei soovinud, aga selgus, et neil endal kohapeal väga head dermatoloogid ja Ene Mäestu ootab mind pärast puhkust juuni keskpaigas. Seni pean Liisa soovitusel kasutama leebeid puhastus- ja niisutusvahendeid, kaitsma nahka päikese eest vähemalt SPF 50 kreemiga ja kohendama pisut oma dieeti. Liisa soovitas hoiduda gluteenist ja piimatoodetest, et näha, kas ja kuidas see nahka mõjutab. Loodan ja palvetan, et olukord selle ooteaja jooksul väga palju hullemaks ei läheks, sest tavaliselt on see alati väga ruttu väga hulluks levinud. Aga püüan end hoida ja loen päevi esimese arstivisiidini, millest kirjutan teile niipea kui võimalik!

NB! Minu teekond alles algab ja olen tänulik kõigile, kes kaasa elavad. Tahan aga rõhutada, et kui teie seas on neid, kes tunnevad, et vajaksid mõne nahapribleemiga abi, ärge jääge ootama minu raviplaani ja tulemusi, vaid alustage ka enda naha nimel tegutsemisega niipea kui võimalik! Minul algas kõik mõnest punnikesest ja vaadake, milliseks kujundas see mu elu järgmiseks seitsmeks aastaks. Broneerige juba täna aeg spetsialisti juurde, sest hiljem on sügavate põletike ja inetute armidega tegelemine juba oluliselt aeganõudvam ja kulukam.

KEVADE KUMA


Tõeliste kevadilmade saabudes tuli tuju kirjutada kevadiselt värskelt meigist ja Lumene, üks mu lemmikuid, on kindlasti üks sellise meigilook’i eestvedajaid, hinnates alati põhjamaise, karge ja naturaalse ilu esiletoomist ja minimaalset peitmist. Samas, rääkides varjamisest, on ka neil väga tublisti katvaid jumestus- ja peitekreeme ja olgem ausad: meid kõiki, kaasa arvatud mind ennast, pole õnnistatud nahaga, mis vajab vaid õrna puudritupsutust või olematu katvusega toonivat kreemikest. Oleks see vaid nii.
NB! Kirjutan tänases postituses oma Lumene meigitoodetest ning mitmed neist on saadud kingituseks andbeauty.ee-st, kuid postitus pole sündinud koostöös brändiga.


Kui soovid tõeliselt kumavat meiki, mis jätab mulje, et sa tõepoolest jood eeskujulikult kaheksa klaasitäit vett päevas, tuleb alustada algusest. Kui sa tegelikult seda vett ei joo ja seestpoolt seda kuma ei tule, alusta vähemalt meigi alt ning selleks sobib imeliselt Lumene Invisible Illumination UV Primer SPF 30*. Mulle väga-väga meeldis see primer juba siis kui seda 2018. aastal Anne & Stiili ilulemmikute valimise raames proovisin. Sellel on hästi mõnus tekstuur, mida oskan kirjeldada vaid sõnaga “pehme”. Värske lõhnaga, siidine ja kaunilt kumav, tõhusalt niisutav (sisaldab allikavett, murakaekstrakti ja kasemahla). Kindlasti üks mu lemmikuid meigialuskreeme, mida olen kasutanud ning päikeselisel kevadel ja suvel saab sellest tänu ta SPF 30-le ka kindel elanik mu kosmeetikakotis!


Mu lemmik Lumene jumestuskreem on nende Natural Glow Fluid Foundation. Lemmik öelda on võib-olla liialdus, sest ma pole tegelikult teisi proovinudki: kui juba leidsin ühe, mis sobis, jäin selle juurde pidama. Natural Glow jumestuskreemi avastasin enda jaoks juba 2018. aasta suvel. Mis mulle selle juures meeldib: see on lõhnatu ja peidab end imeilusas roosakuldses (pumbaga!) klaaspudelis. See on üpris niisutav (nagu Lumene Invisible Illumination primer, sisaldab seegi arktilist allikavett, kasemahla ja muraka ekstrakti) ja jääb nahal väga kerge ja loomulik, kumav ja katvus on sõltuvalt peale kandmise viisist kas kerge või keskmine. See tähendab, et suuremad probleemid vajavad ehk midagi lisaks, aga üldine nahatoon saab ühtlane ja kergemad punetused hõlpsalt peitu. Kuna tegu on niisutava ja kumava tootega, siis ilmselgelt ei saa sellelt oodata pöörast püsivust, nii et rasusema nahaga ja palavamate ilmadega (mis need veel on?) tasub ka puudriga üle käia.


Ma pole kunagi kreemjate bronzer’ite ja põsepunade usku olnud. Tähendab, ma olen alati neid kasutada tahtnud ja kadestanud neid, kel see võimalik, aga olen aastaid näinud vaeva enda naha ebakorrapärasuste peitmisega ning pole absoluutselt soovinud midagi pärast suurt tööd ja vaeva põsele hõõruma hakata, riskides katva põhja laiali minemisega. Ehkki… loomulikult saab kreemjaid tooteid, nagu jumestus- ja peitekreemegi ju näole ka tupsutada, mitte hõõruda. Esimeseks katsetuseks võtsin Lumene Invisible Illumination Nordic Light Instant Illuminizer särapuuder-kreemi, toonis “Midnight Sun”*. Holy glow! Ma ausalt öeldes ei teagi, kas tahan enam puuder-highlighter’i juurde tagasi minna, sest see on täiesti midagi muud. Kuma tuleb tõepoolest justkui naha seest, mitte ei seisa särana selle peal. Kandsin pipetiga paar piisakest põsesarnadele, tupsutasin sõrmega ja minu meelest on ka pildilt näha, millise kauni loomuliku kuma see andis. Lisaks on need klaaspudelikesed lihtsalt nii ilusad vaadata, käes hoida, kasutada…


Põsepuna soovisin jäta väga tagasihoidlikuks ja loomulikuks ja Lumene Natural Glow põsepuna “Nude Glow”* sobib selleks suurepäraselt. Kes soovib, võib rõhuda kevadisemale õhetusele, aga ma ei ole juba aastaid väga roosade-oranžide põsepunade usku olnud. Ausalt öeldes kasutan sageli üldse päikesepuudrit põsepuna pähe. Põsepuna tuleb ilusas kuldses toosikeses ja on tekstuurilt siidine ja pehme, pigmendi kohta pole ühtegi halba sõna öelda.


Olen varemgi öelnud, et pärast aastatepikkust ja endiselt mitte möödunud mati huule trendi olen ma jätkuvalt huuleläike usku. See teeb kogu look’i kuidagi värskemaks ja nooruslikumaks (olen ma juba nii vana, et ajan meigiga nooruslikkust taga!?). Ma polnud varem Lumene huuleläigetele erilist tähelepanu pööranud, siis jäi mulle paari Soome blogija feed’ides silma, et kui neilt küsiti, mida nad ometi oma huultele on kandnud, et need nii ilusad ja lopsakad on, oli vastuseks Lumene huuleläige. Täpsemalt Nordic Chic Luminous Shine huuleläige nr 1 “Pale Honey”, aga hetkel oli nr 11 “Old Rose”* rohkem minu eelistustele.


Ripsmetele kandsin Lumene Nordic Chic Curl ripsmetuši, mis on mu kosmeetikakotis tegelikult olnud juba mõnda aega. Üldiselt olen tušiga väga rahul, pikendab, eraldab ja tõepoolest ka pisut koolutab. Selle eemaldamine on aga veidi keerulisem kui mitmete teiste… ehk on selles süüdi mis iganes aine, mis tušile koolutava efekti annab? Sest teadagi hoiavad näiteks veekindlad tušid ripsmeid terve päeva kooldus (pro tip, kui keegi ei teadnud – väga paljud naised kannavad veekindlat tušši just sel põhjusel, mitte seepärast, et neil oleks otseselt veekindlust tarvis). Kulmud jätsin pehmeks ja võimalikult loomulikuks, täites õrnalt hõredamaid alasid Nordic Chic kulmupliiatsiga.

Ja see on tulemus. Värske, kumav ja loomulik. Mind huvitab, kas ja milliseid Lumene meigitooteid olete te kasutanud ja kas teil on ka mingeid lemmikuid? Ehk oskate soovitada veel mõnda jumestuskreemi lisaks Natural Glow’le?

p.s. Hetkel on andbeauty.ee kõik Lumene tooted -50% ;)

minu möödunud aasta top 7 ilutoodet

Ehkki 2019. aasta ei olnud minu jaoks tegus ei blogimise ega uute ilutoodete avastamise poole pealt, jõudis siiski mu vannituppa ja meigikotti leide, mis väärivad erilist väljatoomist ja siin nad on: minu möödunud aasta lemmikud! Olen enamikest neist kirjutanud põgusalt ka eelnevates postitustes, aga väike kokkuvõte tuleb ka siia. Paremusjärjestusse ma neid ei pannud – et asi oleks aus, on nad hoopis tähestikulises järjekorras.

  1. Björk & Berries Skin Awakening C-Serum. Ma pole näohoolduses väga järjepidev (ehkki 30ndate uksele koputades juba võiks), kuid seerum on kindel osa mu rutiinist ning see Björk & Berries variant seni parim, mida proovinud olen. Imendub kergelt, mõjub nahal värskendavalt ja ajapikku annab nahale tagasi pisut kuma ja kergust, mida hakitud unega ööd beebiga, meie kliima ja igapäevased stressiolukorrad sellelt on röövinud.
    Palju maksab? 58,95
    Kust saab? scandinavianbrands.ee (seal hetkel soodushind 44,95), loverte.com
  2. Charlotte Tilbury. Konkreetset toodet ma välja tuua ei oska (pildil on mu igapäevane lemmik Lip Cheat huulepliiats toonis “Pillow Talk”), aga tegu on kosmeetikabrändiga, mille enda jaoks avastasin ja millesse jäägitult kiindunud olen. Kallis, aga oh kui luksuslik ja imehea, pole veel ühtegi toodet, milles pettunud oleksin. Kindlasti jätkan oma Charlotte Tilbury avastusi ka sel aastal.
    Kust saab? cultbeauty.co.uk, suurematest kaubamajadest Inglismaal
  3. It Cosmetics Your Skin But Better CC-Cream. See nimetuselt CC-kreemi, kuid siiski jumestuskreemi katvusega toode teeb kõik, mida ma vajan (katab, püsib, on nahal loomulik) ning sisaldab muule lisaks SPF 50. Jään selle juurde kindlasti veel tükiks ajaks. Ka pumbaga tuub on väga mugav nii kasutamiseks kui reisimiseks. Miinuseks see, et on üpris tugevalt lõhnastatud – miski, mis on jumestuskreemi juures täiesti ebavajalik omadus.
    Palju maksab? 36€
    Kust saab? cultbeauty.co.uk, Helsingis ja Stockholmis KICKS kauplusest
  4. Kiehl’s Ultra Facial Cream. Kreem, mis mind algul ei kõnetanud, kuid mille lõppedes igatsesin seda üha enam. Ta on väga-väga basic ja just see mulle sobis. Tegi oma töö ega karjunud enama tähelepanu järele. Oma lõhnatus neutraalsuses sobis ka abikaasaga jagamiseks, oma kiire imendumisega sobis ka meigi all kasutamiseks. Ostan selleks kevadsuveks kindlasti kreemi SPF 30 variandi.
    Palju maksab? 15,99 (28 ml), 29,99 (50 ml), 53,99 (125 ml)
    Kust saab? Kaubamaja
  5. Laura Mercier Translucent Setting Powder. Kultuslik meigikinnituspuuder juba aastaid ning soetasin selle ka enale. Nahal nähtamatu ja tõstab meii püsivust oluliselt. Kui algul ehmatab 35-eurone hinnasilt ära, tasub tähele panna, et selle eest saab 29 grammi puudrit, mida kestab väga kauaks. Näiteks mujal võid maksta puudri eest kaks korda vähem, aga saad ka toodet kaks korda vähem: keskmises presstud puudri toosis on toodet umbes 8-10 grammi.
    Palju maksab? 35€
    Kust saab? cultbeauty.co.uk
  6. LÖWENGRIP Luminous Bronze Self Tan Drops. Kui ma oleksin need tooted lemmikute järjestusse pannud, oleks just see vist esikoha napsanud, cause I’m obsessed. Kui tunnen, et olen näost hirmus õnnetu ja kahvatu, päästab see väga kiirelt välja. Tilguta näole 4-5 piiska ning kannan siis peale oma tavalise näokreemi, nii et need segunevad. Juba mõne tunniga on mul jume näos. Selle hoidmiseks jätkan 3-4 tilga kasutamist üle päeva või harvemgi. Jume on ilus ja loomulik, meik jääb näol kohe kenam. Need tilgad on väga kallid, kuid soovitan silma peal hoida soodukatel. Lisaks kestab neid pikaks ajaks, sest kasutad ju tõesti tilkhaaval ja vajadus pole igapäevane.
    Palju maksab? 42,50
    Kust saab? scandinavianbrands.ee, loverte.com, Kaubamaja
  7. Pixi Peel & Polish. Kopeerin teksti oma oktoobri ilulemmikutest, sest mul on tunne, et laps hakkab kohe ärkama. :D Tegu on kooriva tootega, mis sisaldab ensüüme, piimhapet ja suhkruekstrakte, tekstuurilt on see piem peen ja täpselt õiges mahus kooriv. Kannan selle kergelt masseerides näole, hoian paar minutit peal, loputan maha ja vannun teile, et ükski toode pole kunagi mu nahka nii siledaks teinud, samal ajal seda aga ka mitte ärritanud. Nagu nimigi viitab, nahk oleks nagu kooritud ja poleeritud. See on täiesti ideaalne kui tunned, et jume on tuhm ja väsinud või kui tahad, et meigi all oleks ideaalselt sile põhi.

Milliseid häid ilutooteid teie möödunud aastal avastasite?