PERFEKTNE POJENG

Näokreem pole juba ammu enam minu jaoks “lihtsalt näokreem”, sest ka nahk pole mu jaoks enam lihtsalt nahk, vaid miski, mis annab juba aimu 28 aastast ega andesta magamata öid ja paari veiniklaasi enam nii kergekäeliselt kui varem: kõik, mida ma teen (või ei tee) on mu näost näha. Mõni aeg tagasi sai mul eelmine näokreem otsa ja oma järjekorda ootas juba kannatamatult kaunis roosa klaaspurgike, L’occitane Pivoie Sublime – niisutav ja siluv pojengi ekstraktiga näokreem. Lubades leevendada tuhmi nahka, silmnähtavaid poore ning ühtlustada jumet, kõlas see nagu miski täpselt mule.

Ehkki purgist võetuna võib see tunduda rammus, imendub kreem õigupoolest küllalt kiiresti nahka, jättes selle siidiselt pehmeks ja tõepoolest korralikult niisutatuks. Kreemi tekstuur meenutab pisut erinevaid siluvaid primereid mida olen kasutanud (mitte silikooniseid, kujutlege pigem sametist tunnet). Nagu aimata võib, on sel kreemil lille-, täpsemalt pojengiaroom (ilmselgelt… ) ja see reaalselt lõhnabki nagu bukett pojenge, mu suvehooaja lemmiklilli, nii et minul selles osas kaebusi pole, kuid lõhantundlikumatel kreemitajatel soovitan ehk enne testrit proovida. Küll aga ei jää aroom pikalt nahale hõljuma. Kreem on mõeldud igale nahatüübile, mida ma ise kommenteerida ei oska, sest minu nahk on normaalne-kuiv, samas mainisin, et see imendub küllalt ruttu ja nahale mingit õlist kihti ei jäta, seega arvan, et see võiks sobida ka rasusema näonahaga kasutajale.

 

 

Kreem annab nahale nii sileda olemise, et otseselt kergeks päevameigiks muud meigialuskreemi kasutama ei peagi. Imeline klaaspurk on kodus kasutades tõeline luksus, kaasa võtmiseks ja reisimiseks küll ehk pigem tüütu. Korraga kulub kreemi vähe, mis leevendab pisut 37€ hinnasilti, samas mina olen juba mitu aastat iluosakonnas kõigesse nahahooldusesse puutuvasse pigem investeerinud ja muu tilu-lilu pealt kokku hoidnud.
Mõnus ja lilleline kreem kevadsuviseks hooajaks kohe kindlasti. Küll aga ei sisalda see kahjuks SPF-i, nii et seda tuleks päikese kätte minnes veel eraldi peale kanda või hoolitseda, et SPF sisalduks su jumestus- või BB-kreemis. L’Occitane pojengisarja kuuluvad ka seerum, mida soovitatakse kasutada kreemi all, et see saaks imenduda ja oma tööd teha parimal võimalikul moel, meigieemaldusgeel, toonik ning värskendav ja niisutav näosprei. Mina nendega veel tutvunud pole, aga kui erinevalt minust on kellelgi kombeks soetada nahahooldust terve sarjana, siis lihtsalt infoks. :)

MINU LEMMIKUD ASTRI E-KESKUSES

 

Ilusat esmaspäeva (sest esmaspäevad on täpselt sama ilusad kui iga teine nädalapäev)! Mu tänane postitus on sündinud koostöös Astri e-poega, kust ma sain valida välja 40 enda lemmiktoodet nende iluvaldkonnast (lipsasin pisut ka moeteemadesse sisse, distracted much… ), mida julgen kindlasti soovitada. Enamikku neist olen ise kasutanud, mõningaid kaupluses proovinud, paari õe-sõbranna kollektsioonis imetlenud ja enda wishlisti lisanud. Näiteks leiab nende toodete seast väga mõnusa kodumaiste looduskosmeetika brändide LUUV-i, Nurme ja LUMI tooteid, lisaks pisut luksuskosmeetikat ja rohkelt erinevaid ilutooteid, mis mind veel igapäevastes ilutoimingutes korralikult aidanud on (khm-khmm, Tangle Teezer, Dr. Bronnersi seep aka maailma parim (ja soodsaim) pintslipuhastusvahend ja mitmed teised). Moevaldkonnast leiab mu lemmikkäekella, mis on mu enim kantud ja enim komplimente kogunud aksessuaar juba mitu aastat.
Muide, iluosakonnas surfates jäi mulle silma, et Astris on müügil meeletu valik Korea kosmeetikabrändi Holika Holika tooteid. Ma ei ole neid (veel) proovinud, kuid tekkis huvi, kas teie olete ja millised on kogemused, mida soovitaksite? Väidetavalt on tegu lausa Korea ühe tippbrändiga!
Keda huvitavad kõik mu valikud, saab neile pilgu peale visata ja loomulikult otse ja mugavalt neid osta SIIN! Lisaks toimub mu Instagramis tänasest reedeni tore kingiloos, kus ühel õnnelikul on võimalik võita komplekt mõnusaid LUUV-i tooteid. Kes veel ei tea, siis mu IG-konto leiab @annnaelisabeth alt! 

p.s. Astris on to-hu-tu valik absoluutselt kõike, mitte ainult ilu ja moodi. Tegu ongi pigem mitte ühe klassikalise e-poega, vaid e-ostukeskusega, kus on mitmeid kauplusi. Tehnika, sisustus, lastekaubad, vabaaja kaubad… you name it! Nii et kes pole seda e-ostukeskust enda jaoks veel avastanud ja kes on minu tüüpi kõik-ühest-kohast-sest-olen-mugav inimene, siis soovitan kindlasti pilgu peale visata!

 

POSTITUS ON VALMINUD KOOSTÖÖS ASTRI E-KESKUSEGA

JUUKSEHOOLDUSEST LÄHEMALT ft. LONDON LABS

Mõnda aega tagasi ilmusid meie poelettidele ilusad ja minimalistlikud valged pudelid otse Londonist ja mul tekkis võimalus nendega pisut lähemalt tutvust teha. LONDON LABS on juuksehooldustoodete bränd, mille põhimõtteks on, et terved juuksed saavad alguse tervest peanahast. Oma toodetes keskenduvad nad suuresti peanahale ja selle korrashoiule… mis on huvitav, sest kui palju me sellisest asjast õigupoolest varem kuulnud oleks? Ehkki see on ju NII loogiline, et kui me tahame, et meil oleks terved juuksed, peame me mõtlema nahale, kust need juuksed välja kasvavad.

LONDON LABS valikusse kuuluvad seega lisaks klassikalisele šampoonile-palsamile ja basic stiliseerimistoodetele ka peanahale mõeldud koorijad ja maskid, samuti juuksekreemid. Minu isiklik huvi hetkel piirdus aga stiliseerimistoodetega (kui teid huvitavad ka peanahahooldustooted, siisimekaunid Triinu ja Mai on nendest enda blogides lähemalt kirjutanud) ja minu vajadused juuste osas on lihtsad: ma ei sirgenda ega lokita neid ja keerulisi soenguid samuti teha ei armasta (olgem ausad, mul oma kolme ja poole juuksekarvaga pole selleks eriti materjaligi). Seega on minul stiliseerimistoodete osas neli vajadust: 1. kohevust andev toode; 2. tekstuuri andev toode; 3. kuivšampoon kui on vaja kärmelt veidi viisakam välja näha ja 4. lakk, mis sobiva lõpptulemuse kinnitaks.

Kuna mul on loomult õhukesed juuksed (st juukseid on palju, aga juuksekarv on imepeenike), siis hoiavad need ka  peadligi, nii et igasugune kohevus on enam kui teretulnud. Olen liiga laisk, et iga päev rullidega föönitada, minikrepptange kasutada või muid trikke teha ning aastate jooksul aru saanud, et mu lemmik kiireim ja mugavaim viis juuksed terveks päevaks kohevaks saada, on kanda niisketesse juustesse (keskendudes juuksejuurtele) kohevust andvat juuksevahtu ja siis juukseid pea alaspidi föönitada. LONDON LABS Modern Mousse ei ole päris selline vaht, millega ma harjunud olen. Esiteks ei tule ta aerosoolpudelist valju plörinaga välja, vaid on pigem seebivahuse tekstuuriga. Teiseks annab ta tagasihoidlikuma tulemuse, mis ei oleks mu esimene valik enamikel päevadel, kuid et tulemus on samas ka superpehme ja loomulik (kui muidu on vahtu juukseid katsudes siiski tunda, siis LONDON LABS vaht, nagu enamik selle firma tooteid, suudab efekti anda väga loomulikul moel).

Vahet pole, kas kannan juukseid kinni või lahti, enamasti ma ka tupeerin neid pisut, et volüümi juurde saada ning et mu hobusesaba meenutaks päriselt hobusesaba, mitte hiire sabajupikest. Pärast tupeerimist tuleb aga kasutada lakki, samuti valmis soengusse ja mul on hetkel kasutuses LONDON LABS Perfecting Hairspray. See, nagu kõik kõnealuse firma tooted lõhnab nii-nii hästi: üks neist käisin-juuksuris-ja-mu-juuksed-lõhnavad-nüüd-imeliselt lõhnadest, mida ma armastan. Pole magus, pole keemiline… on lihtsalt hea! Mulle meeldib, et see lakk on superkerge, st ehkki ta fikseerib soengu, ei muuda ta juukseid rabedaks või kleepuvaks ning on samas hõlpsasti kammitav. Väga-väga hea lakk ja esimene üle pika aja, mida kasutan võimalikult säästlikult, sest ma lihtsalt ei taha, et see kunagi otsa saaks!

Tekstuuri ja kohevust lisan enda juustesse veel kahel moel: esiteks võimaldab seda teha kuivšampoon, mis töötab hästi kui juuksed vajaksid pesu, aga aega või tuju selleks parajasti pole. Loomulikult võib seda kasutada ka puhastes juustes, sest head kuivšampoonid äratavad juuksed koheselt ellu ja annavad neile kohevust. LONDON LABS Dry Wash erineb teistest kuivšampoonidest, mida proovinud olen, mitme hea omaduse poolest. Esiteks ei ole sellel meeletult tugev ja igavesti kopsudesse kleepuv aroom (khm, Batiste… ), teiseks ei jäta ta juustele seda vastikut tekstuuri, et juuksed ei näe küll enam mustad välja, aga katsuda neid ka ei taha. See šampoon on tõeliselt kerge ja värskendav, juuksed jäävad läikivad ja mõnusad ja tõepoolest on tunne nagu oleksidki just pead pesnud. See sisaldab ka viigikaktuse õieekstrakti, mis lubab toitev olla, nii et veel üks ekstraboonus võrreldes enamike teiste kuivšampoonidega turul. Hoiatuseks aga veel nii palju, et piserdades on šampoon valge ja brünettidel tuleb vaeva näha, et see korralikult sisse hõõruda ja mitte peast halliks jääda.

Miski, mida armastan kasutada puhkusel viibides või suvel, on meresoolasprei, antud hetkel LONDON LABS Sea Spray Texturiser. Jällegi on tegu õrnatoimelise tootega, nagu brändile kohane, ehk ei midagi ekstreemset. Minu juuksed on muidu sirged nagu sibulavarred, mingit loomulikku tekstuuri või sasisust neis pole. Aga selline laisk bed head meeldib mulle väga ja tekstuuri andvad soolaspreid võimaldavad seda mulle. Lõhn jällegi väga mõnus, värske ja tagasihoidlik (mulle tõesti ei meeldi kui juuksehooldustooted mu parfüümiga konkureerida üritavad). Piserdan spreid juuste kogupikkusele, sasin ja pigistan neid kätega (ei oska hösti kirjeldada, aga justkui kortsutan? :)). Eriti mõnus on seda spreid kasutada lohakate ja sasitud soengute tegemiseks.

Mainisin mõnda aega tagasi, et proovin ka nende puhast viigikaktuse õli. LONDON LABS Prickly Pear Oil on pressitud 30 kg viigikaktuse viljadest ja sellele pole midagi lisatud või midagi eemaldatud. Õli võib kasutada nii juustel, peanahal kui mujal ning sel on ohtralt häid aineid, sealjuures linoleenhape ja E-vitamiin. Senise kogemuse järgi võin öelda, et see on tõepoolest superniisutav, kuid minu õhukeste juuste jaoks pisut ekstreemne. Isegi kui kandsin juustele vaid paar piiska, nägid need hommikul välja nagu ma poleks nädal aega juukseid pesnud. Seega, ma ei teagi. Pigem teeksin sellega õlimaske ja soovitaksin õli neile, kel pikad ja paksud juuksed või kuiv ja kähar juuksetekstuur, mis vajab ekstraniisutust. Üks õlipudelike maksab ka 80€, nii et see kulutus pole naljaasi.

Kokkuvõtteks nii palju, et minu lemmikuteks osutusid kindlasti juukselakk, soolasprei ja kuivšampoon. Juuksevahult ootaksin ma pisut rohkem väge ja õli, ehkki kallis ja hinnatud, jäi minu jaoks liiga rammusaks. Kasutan seda siiski, aga pigem teen sellega juuksemaske. Naudin väga ka LONDON LABS šampooni ja palsamit, kuid, ehkki peanahasõbralikud ja igas mõttes head (lõhnavad imeliselt ja juuksed lõhnavad veel kaua hästi, lisaks on pehmed ja läikivad), ei raatsiks ma neid ise tõenäoliselt endale uuesti osta.

Aga nüüd on mul teile üllatus: on kingiloosi aeg! Ühe hinnalise LONDON LABS Prickly Pear Oil viigikaktuse õli (väärtusega 79€) loosin ka teie vahel välja, nii et kui teie seas on keegi, kes tunneb, et üks tõeliselt rikkalik ja 100% puhas õli kuluks ta juustele ja/või peanahale ära, jätke siia alla kommentaar, milline näeb välja teie igapäevane (või -nädalane) juuksehooldusrutiin ja millised on teie lemmiktooted, mida kasutada. Võitja kuulutan välja juba pühapäeval, 20. mail!

p.s. LONDON LABS tooteid müüakse näiteks Kaubamaja Ilumaailmas ja Tradehouse’is.

 

POSTITUS ON VALMINUD KOOSTÖÖS LONDON LABSIGA

PÕNEV UUDIS!

Sügisel võtsin ühe mulle väga armsa brändiga ette põneva projekti: sündis L’Occitane x Anna Elisabeth kotike, kus sees minu tolle hetke viis lemmikuimat L’Occitane toodet. Kirjutasin sellest lähemalt siin. Tahan väga tänada kõiki, kes sellele projektile kaasa elasid ja loomulikult kõiki, kes minu valikuga kosmeetikakoti endale ka soetasid! Üksinda (või mis üksinda, mulle oli tohutuks toeks imearmas Anni L’Occitanest) on selliseid projekte ka tore teha, aga i’m all for girl power ja kui tuli idee midagi sellist korrata ka mulle väga kallite tüdrukute Triinu, Mari-Liisi, Liina, Lucine ja Brittaga BLOGGERSMARKET tiimist, siis ütleme nii, et elevus on kõigil laes ja peatselt jõuab teieni midagi väga mõnusat ja suvist!

 

 

Veetsime mitu mõnusat tundi L’Occitane valikuga tutvudes, kõike nuusutades ja proovides, süvitsi analüüsides ja omavahel arutades. Oleme kõik väga erinevad, erisuguste eelistuste ja vajadustega ja nii sai ka meie seekordne valik mitmekesine, sisaldades nii absoluutseid klassikalisi lemmikuid (mandel, khmm… ) kui järeleandmiseta kvaliteeti ülejäänud nahahoolduses. Aga millised tooted meie lemmikute sekka jõudsid (ülalolev pilt on puhtalt illustreeriv, hihii) ja millal on võimalik neid endale imeilusa komplektina soetada? See ei ole täna avaldamiseks, ent vihjeks võin öelda, et kui hoiate silma peal meie kõigi blogidel ja Instagrami kontodel, hakkate vaikselt-vaikselt kõigest aimu saama.

Mai ja juuni tulevad põnevad, ootame teid meie kõigiga ka kohtuma, korraldame põnevaid loose ja palju muud. Olge valvel, sest meie oleme juba valmis ja rohkem infot jõuab teieni peagi! :)

HETKEL MU RAAMATURIIULIS

Olen pikalt tahtnud teile taas veidi raamatutest kirjutada, sest loen igal võimalusel ja raamatud on nii suur osa mu elust, et selle välja jätmine siit (mis siis, et peamiselt iluteemalisest) blogist on pisut ebaloomulik. Kui reeglina meeldib mulle rääkida raamatutest, mis mul juba loetud, siis aasta alguses loetud raamatud jagasin kuidagi sujuvalt teistele lugemiseks laiali või müüsin maha, nii et postituseni ei jõudnudki. Püüdes sama kordumist ennetada, räägin nüüd sellest, mis veel hetkel mu riiulis lugemist ootab.

Donna Tartt, “Salajane ajalugu” Raamat, mida olen samalt kirjanikult veel lugenud, on “Ohakalind”, mis meeldis mulle väga ning ka see tundub olevat äärmiselt kvaliteetne lugemine. Tartti raamatud on pikad ja väga põhjalikud, eeltöö mida ta oma raamatutesse paneb on meeletu. Seega nõuavad need süvenenud lugemist, mitte “haaran korra kätte ja loen kiirelt peatüki”. Vast just seetõttu ongi see raamat mul juba pikka-pikka aega pooleli, pole olnud seda puhkus-raamauga aega, aga ometi tõmbab mind pidevalt selle poole. Tegu on väga hinnatud raamatuga, väidetavalt tõelise meie aja klassikuga ja saan täiesti aru, miks seda niivõrd hinnatakse.
Tutvustuse kopeerin Rahva Raamatu lehelt:
“Salajane ajalugu” räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus-Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohverdavad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapavad. Peategelane Richard selles sündmuses ei osale, sest ta on kampavõtmiseks alles liiga uus, kuid temast saab juhtfiguur õnnetusest tõusnud probleemide lahendamisel. “Salajane ajalugu” on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest. Kool, kus noored klassikud õpivad, sarnaneb suuresti kolled˛iga, kus Donna Tartt ise romaani alustades õppis. Lugu ise, täis pikitud tsitaate kreeka keelest ja müütidest, on nagu kreeka tragöödia.
 
Angie Thomas, “The Hate U Give”Ainus põhjus, miks selle bestselleri ostsin, oli et seda kiitis Youtuber Ingrid Nilsen, keda jälgin ning see juhtus olema raamatupoes allahinnatud 7 eurole. Ka Goodreads skoor on muljetavaldav 4,75. Raamatu teema on väga tänapäevane: peategelane, 16-aastane Starr elab vaeses piirkonnas, kus ta on sündinud ja üles kadvanud, kuid käib kallis koolis. Ta näeb pealt oma parima sõbra Khalili surma politseiniku käe läbi, kusjuures sõber ise on relvastamata.  Ainsaks tunnistakajs loomulikult Starr. Ja sealt hakkab palju lahti kooruma. Rohkem ei saa ma öelda, sest ma lihtsalt ei tea rohkem, kuid tegu näib olevat vägagi aktuaalse probleemiga USA-s, kus, nii nagu ühes “Grey Anatoomia” osas öeldi: mustanahalised noored ei tohi isegi tänaval joosta. Kes seda episoodi nägi? Igatahes, süübin sellesse raamatusse ja annan teada, milliseks see kujunes.
Jo Nesbø, “Blood on Snow” Kes vähegi kriminaalpõnevikke armastab, teab kohe kindlasti Jo Nesbøt. Ei? Sel juhul peaks teadma, sest keegi ei kirjuta krimnaalromaane nii nagu seda teevad skandinaavlased (Stieg Larssoni “Lohetätoveeringuga tüdrukut” mäletate?). Ja selle kohutava käki järgi, mis “Lumememm” järgi filmiks vändati ei tohiks kindlasti Jo’d hinnata, sest ma pole enne näinud, et nii heast raamatust nii õudne film tehakse. Igatahes, Nesbø üks armastatumaid raamatuid näib aga olevat ka “Blood on Snow”, mille haarasingi järgiseks tutvumiseks. Lühidalt öeldes räägib see palgamõrtsukast, kes tellitakse tapma naist, keda ta armastab. Ma pole veel lugemist alustanud, kuid olen põnevil ja et raamat näib olevat üpris õhuke, ei tohiks kaua minna, enne kui saan oma arvamust teiega jagada.
Sarah Knight, “The Life-Changing Magic of Not Giving a F**k” Raamat mis õpetab, kuidas mitte veeta aega, mida sul pole, mul tehes asju, mida sa ei taha teha, koos inimestega, kes sulle ei meeldi. Ja just sellest see ongi. Lihtsalt ja lühidalt, kuidas mitte lasta igal väikesel asjal endale liialt korda minna, mitte lasta end ja oma aega ning raha ära kasutada ja õppida elama elu elu, mis täidab eelkõige sinu enda vajadused. Mitte mõista valesti, tegu pole “saada kõik seenele” raamatuga, vaid sellisena on võimalik elada ka väga viisakalt, säilitades häid suhteid ja säästes lähedaste tundeid. Lihtsalt lugege ja saate aru. Mul on see hetkel poole peal ja väärt lugemine küll, eriti neile, kel on kiire elutempo ja tundub, et enda jaoks aega ei jäägi ning kõik päevad mööduvad kellegi teise vajadusi rahuldades. Ehk õige pisut liiga lahmiv, aga tuum on tugev.

p.s. Piltidele on hiilinud ka abikaasa praegune öökapiraamat, Simon Sineki “Leaders Eat Last”. Mul sellega kogemus või selle lugemisplaan puudub, aga tean, et tegu on ülemaailmse bestselleriga. Ja muide Sineki loenguid soovitan Youtube’st kindlasti kuulata (ka samanimeline loeng on Youtubes üleval), ta on väga tark ja paneb sind mitmeid asju õigemas suunas ümber hindama. Mulle meeldis kui ta rääkis pidevast telefoni- ja sotsiaalmeedia kasutamisest (kuidas mõni inimene paneb demonstratiivselt telefoni teistpidi lauale, et “tema seda ei kasuta, sest on seltskonnas”… aga miks sa selle üldse lauale panid?).

Hetkel kõik! Mida teie hetkel loete, mind väga huvitab?

 

“ESIMENE” KOHTING

Kas suudate uskuda, et jõudsime abikaasaga esimest korda pärast lapse sündi kohtingule alles siis kui poeg oli aasta ja viis kuud vana? Meie viimane date jäi 2016. aasta oktoobrisse kui käisime kinos (vist oli filmiks “Inferno”, aga pead ei anna, äkki hoopis “Tüdruk rongis”?) ja beebi valjude heliefektide peale kõhus ärkas ja tantsu lööma hakkas. Hiljuti kutsus aga Pizzanaut meid külla ja kasutasime kohe juhust: laps jäi mõneks tunniks vanaemaga ja me käisime söömas JA kinos. Milline luksus! Filmiks “Kena vaikne kohake”, mis oli lihtsalt nii-ii hea. Osalt seetõttu, et olen suur John Krasinksi ja Emily Blunti fänn. Teisalt, sest see lihtsalt OLI nii hea.
Aga tagasi toidu juurde… Kui te pole veel Pizzanauti (Roseni 13) külastanud, siis oleks aeg. And here’s why…

 

 

Pizzanauti interjöör on super cool ja tõesti, muid sõnu ma selle kirjeldamiseks leida ei oskagi. Kõik on väga stiilipuhas, mõnusalt avar, aga samas cosy. Palju rõhku on pööratud detailidele, midagi pole n-ö üle jala või “lihtsalt, et oleks olemas”. Ja ma naudin söömist paikades, mille interjöör mindki inspireerib. Eks pildid räägivad enda eest.
 
Eelroana proovisime teriyaki lõhe, mis viis lihtsalt keele alla. Lisaks mõnusas teriyaki kastmes lõhele sisaldas see roog pošeeritud muna, avokaadot ja muud head kraami. Minusugusele minimao omanikule oleks vist sellest portsust isegi piisanud, kuid et jagasime seda kahekesi, jäin huviga pearooga ootama.

 

 

Menüü on rikkalik, mis peaks iseenesest tegema ka valiku keerulisemaks kuid sisimas olime oma valikud teinud sellele juba eelnevalt internetis pilku peale heites. Mu abikaasa on suur steigifänn ja kui keegi paneb pitsale spinati ja avokaado, on tal mu tähelepanu. Seega veiseliha sisefilee abikaasa taldrikul ning pizza al salmone e avocado minu omal. Te ei kujuta ette, kuidas mul suu vett jooksis neid pilte mõned päevad hiljem tühja kõhuga töödeldes ja nüüd seda postitust kirjutades niisamuti. Mees jäi oma steigiga vägagi rahule, kiites ohtralt ka õuna-veinikastet, mis pidavat tema sõnul olema “kõige olulisem asi steigi juures” (samas olen seda justkui ka ise kuskilt kuulnud, äkki My kitchen Rules’ist, mis iga päev mu hommikuid saadab… ). Minu pitsa oli nii värske ja õhuline, klaasikese rieslingu kõrvale täiesti loodud!
Ka magustoitu otsustasime jagada ja valisime (mina valisin… ) pähklivõikreemi. Ehkki olen suur magusafänn, oli see üsna magus, nii et isegi kahekesi ei suutnud me seda ära süüa. Kindlasti mängisid rolli ka meie juba üpris täis kõhud. Aga pähklikreem on ju alati hea ja kallimal käest kinni võtta, lisaks kaks kohvi tellida ja kahepeale see magustoit süüa on kindlasti minu soe soovitus.
Kokkuvõtteks, interjöör meeldis, teenindus oli tohutult soe ja professionaalne (ning mitte ainult meiega kuna me seal koostöö raames olime, ka ümbritsevad laudkonnad tundusid väga rahul ja rõõmsad) ja toit üle ootuste hea. Hinnaklass kesklinna kohta keskmine, ehk õige pisut kõrgem, sest eelroad algavad 7 eurost, praed 13 eurost, salatid 9 eurost jne. Õige pisut noriks ainult lastemenüü kallal, lootuses, et friikartulite, viinerite ja pasta hulka lisandub tulevikus ka vitamiinirohkeid juur- ja köögivilju.

Nüüd pean plaani punt kokku ajada ja sinna tagasi minna, sest patuselt paljud road menüüst jäid mind veel kummitama (näiteks käsitsi valmistatud friikartulid parmesani ja sinihallitusjuustuga!).

 

POSTITUS ON VALMINUD KOOSTÖÖS PIZZANAUT RESTORANIGA

MINU PARIMAD MEIGIN-END-AUTOS TOOTED

Pole just harv juhus, et mul tuleb end perega kuhugi minnes valmis panna autos. Samal ajal kui abikaasa end sätib, raiskan mina aega ma-ei-tea-mida-selga-panna peale, seejärel riietan juba last ja ühel hetkel on meil aega miinus viisteist minutit ja pean end hoopis liiklusvoos esinduslikumaks maalima. Kaasreisija istmel, loomulikult. Hiljuti oli hommikusele kohtumisele kiirustades üks neist kordadest ja mõtlesin kaasa võetud koti sisu üles pildistada: mida on tarvis, et end 10-15 minutiga autos korda teha? Jutt siis meigitoodetest, duši alla ja riidesse olen hea õnne korral siiski kodus jõudnud. Lisaks mõningaid kiirustades meikimise nippe!

Nipp: kaasa võtmiseks on head läbipaistvad meigikotid, nii näed käigu pealt kohe, mis sul tarvis on ja ei pea ebamugavas kohas kotisisu kuhugi laiali laotama, et põhjast huulepulka leida.

 

Meigialuskreem on üks mõttetumaid asju, mida kaasa vedada, sest seda ei kasuta sa kunagi päeva jooksul uuesti, nii et kui tean, et plaanin end meikida, kannan selle peale juba pärast näopesu ja -kreemi. Hetkel kasutan Smashbox Photo Finish’it ja olen sellega väga rahul. Minu viimase aja alati usaldusväärne jumestuskreem on Isadora Cover Up Foundation & Concealer, millest olen teile juba nii-ii palju kirjutanud: tugev pigment, suurepärane katvus, lisaks justkui silub veidi poore. Tulemus on loomulik ehk mitte liiga matt ja mitte liiga läikiv, pikemaks püsivuseks vajab see aga kind-las-ti ka puudrit, milleks mul on Rimmel Stay Matte – odav ja supertõhus, nahal kerge. Isadora jumestuskreem tuleb ka pumbaga tuubis, mis on käigupealt kasutamiseks kõige mugavam variant: kui pillad, ei juhtu midagi ja ei pea ka kuskilt pudelist jumestuskreemi välja kallama hakkama. Peitekreemina (aga pigem lihtsalt mõningate kohtade esile tõstmiseks, sest tegu väga heleda tooniga) kasutan NYX Professional Cosmetics HD peitekreemi, mis on samuti kiireks kasutamiseks mugavas pakendis, lisaks lihtsalt superhea toode, arvestades veel, et sugugi mitte kallis. Ja mis parim, ei oksüdeeru! Vähemalt mitte minu nahal ja mitte mu “01” toon.

 

 

Kõikvõimalikud mitu-ühes tooted on reisimiseks ideaalsed, nii et minul on päikese- ja särapuuder ühes Charlotte Tilbury Filmstar Bronze & Glow paletis. Põsepuna on hetkel eraldi, M.A.C-i “Melba”, kuid kes tahaks, et kõik kolm oleks ühes, siis ma ei suuda piisavalt soovitada Urban Decay NAKED Flushed paletti toonis “Streak”. Mõned aastad tagasi kasutasin selle suvel ribadeks.
 
Nipp: võta kaasa mõni puuder-palett, millel on hea suurusega peegel, mida saaksid kasutada kogu meigi tegemiseks.
Lauvärvi jätan vahele või kannan sõrmega laugudele pisut seda sama särapuudrit. Kui kaasas on lauvärvi hajutamiseks sobilik pintsel, on hea trikk hajutada lauvagudesse pisut sama päikesepuudrit, mida kasutasid näol, et pilgule sügavust anda. Kui auto foori taga peatub, kasutan juhust, et koolutada ja värvida ripsmed (koolutaja pole ehk kõigile must-have, kuid mulle kindlasti, vahe on lihtsalt nii suur, et ma ei tahagi enam koolutamata ripsmetele tušši kanda). Kõige keerulisemaks sammuks autos on kulmud, nii et selleks tuleb varuda kannatust. Minul siis, sest mind pole õnnistatud loomulikult tumedate ja tihedate kulmudega. Autos ei tule kulmud ku-na-gi nii kenad kui kodus, kuid Anastasia Beverly Hills Dip Brow Pomade‘i-ga saan asja aetud, kõik ebaühtlasemad kohad korrigeerin oma vana ja usaldusväärse Chaneli kulmupliiatsiga (viimane ei pea kohe kindlasti olema Chanel, lihtsalt mina sain selle kunagi ja kuna ta otsa pole saanud, kasutan endiselt). Ripsmetušina kasutan hetkel Lancome Monsieur Big tušši*, aga pige ei soovitaks seda, sest enam kui poole odavamalt saab enam kui poole paremaid. Natuke liiga paks ja tükiline minu jaoks.
Nipp: poeta kotti ka vatipulgad või niisked salvrätid, et saaksid võimalikke tušierroreid kiirelt korrigeerida. Lainerijoone tegemine autos on pea võimatu, aga kui tunned, et ei saa lainerita elada, kanna ripsmepiirile hoopis tumedat (musta) lauvärvi ja saad mõnusalt suitsuselt rõhutatud silmad. 

 

 

Ning kui sa just ultratäpset huulemeiki teha ei soovi, siis on ka huuled autos kerge üle võõbata absoluutselt millega iganes. Mina haarasin sel korral kaasa lihtsalt oma Lumene Nordic Seduction Lip Shine’i “Lakeside Moment”*. Väga pehme ja niisutav ning mõnusa loomuliku tooniga, ideaalne kas või kinnisilmi ja lamavast politseinikust üle sõites peale kandmiseks. Sageli on mul kotis kaasas ka mu Artdeco huulepliiats, millega saab lihtsalt huuli veidi rohkem esile tõsta, kuid soovi korral ka kogu huulepinna värvida ja see on super-kauapüsiv ja maksab vaid mõned eurod.

Millal teie end viimati autos meikisite? :D

*TOODE ON SAADUD PR-KINGITUSENA

SUVI TULEB (?)

TEKSAD: LINDEX / T-SÄRK: LINDEX / ESPADRILLID: LINDEX / SALL: PARFOIS 
KOTT: PARFOIS / SPF-KREEMID: MÁDARA

Varem või hiljem jõuab suvi kohale ja olen juba mõnda aega mõtetes sandaalide ja jääkohvi juures. Sellele aitab kaasa asjaolu, et juba kuu aja pärast on nädalakeseks minu jaoks suvi päriselt kohal ja seda lõunamaa palava päikese käes. Mis siin salata, mõned ülalolevad asjad olen endale juba ostnud: mugavad heledad mom jeansid ja need lihtsad ning supermugavad sandaalid. Kõige muuni ma veel loodetavasti alles jõuan!

p.s. Kaalusin hiljuti, millised päikesekreemid selleks suveks soetada ja MÁDARA tegi oma uusima väljalaskega otsustamise minu jaoks eriti lihtsaks. Olen kasutanud ja armastanud kümneid nende tooteid ning loodan, et olen uue päikesesarjaga sama rahul.

VIIS SAMMU ENNE UINUMIST

Uni on minu jaoks alati väga oluline olnud ja nüüd kus mul on väike laps, kes on hakanud lõpuks (enamasti) ööläbi magama, oskan ma eriti hinnata seda õndsat tunnet kui sa paned pea padjale ja tead, et ei pea seda sealt hommikuni tõstma. Võiks arvata, et ma pole eriline kvaliteetune hindaja, sest nagu mu isagi, olen öökull, kellele meeldib tegutseda ka pärast südaööd, kuid nagu öeldud, siis elu on muutunud ja eriti ma endale enam öösel ärkvel istumise luksust lubada ei saa. Muidu lihtsalt ei jõua järgmisel päeval suurt midagi teha, ammugi lapsega tegutseda. Ja nii nagu ma olen hakanud nautima “normaalsel ajal” magama minemist, naudin ka mõningaid tooteid, mis selle protsessi veelgi mõnusamaks ja lõõgastavamaks muudavad.

 

Mu õhtuse näohoolduse (millest plaanin ka üsna pea lähemalt kirjutada) viimane samm on hetkel Kiehl’si uusim väljalase: Gingerleaf & Hibiscus Firming Mask* ehk pinguldav ja ööseks pealejäetav näomask ingveri ja hibiskusega. Jah, lugesite õigesti, see on näomask, mida ei tule maha loputada ja ei tasu karta, see on näol õigupoolest pigem kreemi moodi, sest pärast pealekandmist ei jää nahale mingit segavat õlist kihti. Ma pole seda veel nii kaua kasutanud, et öelda, kas ja kuidas ta kortsukeste vastu aitab, kuid tõepoolest on ärgates nahal veidi teine olemine. Kui muidu vaatab hommikul peeglist vastu vahel üsna “loppis” zombie, siis pärast maskitamist on nahk justkui pehmem ja pringim ega reeda, et ma ei joonud eelmisel päeval piisavalt vett. Lisaks on kogu selle näole masseerimine mõnus pooleminutiline “spaa” päeva lõpus.

LONDON LABS viigikaktuse õli* tuli mu ilurežiimi alles paar päeva tagasi ja katsetan-proovin seda hoolega enne kui teiega mingit arvustust jagan, sest see on hirmkallis (80€). Et aga kõikvõimalikud  mitmeotstarbelised õlid on mulle alati meeldinud ja kasutangi neid alati just õhtuti, räägin täna põgusalt sellest. Õli on pressitud 30 kg viigikaktuse viljadest ja sellele pole midagi lisatud või midagi eemaldatud, London Labs on lihtsalt Lõuna-Aafrikas iga tilga kokku kogunud ja pudelisse pannud. Sealt tuleb tõenäoliselt ka hind. Õli võib kasutada nii juustel, peanahal kui mujal ning sel on ohtralt häid aineid: linoleenhape, E-vitamiin ja mõningad veel, millest ma varem kuulnud pole. Näiteks vananemisvastase toimega antioksüdant betalain, vett siduvate omadustega ja naha kaitseomadusi säilitavad fütosteroolid ning põletiku ja stressi vastu võitlevad polüfenoolid. Aga enne kui see lõik täielikult bioloogiatunniks muutub, lõpetan sellest õlist rääkimise ja luban teid kursis hoida, kas tegu on imetootega või mitte. Mina kannan seda hetkel õhtuti juustele ning ülejäänu hõõrun küünenahkadesse, muid otstarbeid pole ma veel katsetanud.

Ma pole leidnud (ega ausalt öeldes otsinudki) paremat kätekreemi L’Occitane sheavõiga kätekreemist ja selles osas nõustuvad minuga väga paljud. Olen suure osa tutvusringkonnast samuti selle kreemi usku pööranud, kaasa arvatud oma abikaasa, kes näppas seda mu tagant nii sageli, et ostsin talle lõpuks isikliku. Kui aga L’Occitane ise oma kultustoodet level-up’is ja andis välja veelgi rammusama variandi sellest samast kreemist, L’Occitane 25% Shea Intensive Hand Balm, ei mõelnud ma hetkekski. Kasutan seda nii kätel ja küünarnukkidel kui jalgadel ja juba paari kasutuskorraga pehmendas see ka kõige karedamaid ja jonnakamaid piirkondi oluliselt, pikema kasutamisega kadusid need sootuks.
Viimasena piserdan padjale pisut L’Occitane Relaxing padjaspreid (õigupoolest piserdan seda umbes 10-15 minutit enne voodisse pugemist, nii nagu õpetus käsib). Nagu sama sarja dušigeelgi, sisaldab see lavendlit ja geraaniumi, lisaks bergamoti, mandariini ja magusa apelsini eeterlikke õlisid. Kas ja kui palju see reaalselt unekvaliteeti mõjutab, ma ei tea, aga naudin pigem protsessi kui sellist ja seda rahustavat aroomi enda ümber kui uinun.

Ning enne kui mõtlete, mis pealkirjas on samme viis, kuid postituses tooteid reaalselt neli, siis… ma ei leidnud oma huulepalsamit üles, et seda pildistada. Kuid loomulikult on ka see üks samm. Olen proovinud kümneid ja kümneid palsameid, kuid miski ei ületa minu jaoks Elizabeth Arden 8 Hour salvi ning Blistex Medicated Relief’i (väike valge tuub).

Loomulikult ei jõua ma kõiki toodeid absoluutselt igal õhtul kasutada… On õhtuid, kus ma vajun pärast näo- ja hambapesu lihtsalt otse voodisse, kuid kui vähegi võimalik, püüan need minutid enda jaoks leida ja end pisut poputada. Väikelapse emana pole päevas just palju neid ainult-endale hetki, nii et võimalusel tuleb neid enda jaoks siiski leida.

*TOODE ON SAANUD PR-KINGITUSENA

UUED TOOTED TEMALE ft. American Crew

Kui minul on erinevaid ilutooteid sada ja peale, siis mu abikaasa on pigem see-seep-mulle-sobib-ja-seda-ma-elu-lõpuni-ka-ostan laadi (tervitused Palmolive oliiviseebile… ). No mitte päris, ta hoolitseb enda eest pigem rohkem kui n-ö keskmine Eesti mees, küll aga pole ta just agar uute toodetekatsetaja. Leidnud šampooni, seebi ja after-shave’i, mis talle meeldivad, ostabki ta rahumeeli vaid neid. Sama lugu dušigeeli ja juuksevahaga. Mul pole kerge talle uusi tooteid tutvustada ja loomulikult mõistan ka tema if it works, why fix it suhtumist, kuid vahel püüan siiski ja neid püüdlusi saadab nii mõnigi kord ka edu. Tallink Club One e-pood saatis mu abikaasale pisut kraami katsetamiseks ja palusin temalt ka teie jaoks kommentaare. :)
Meestele suunatud kosmeetikabrändiga American Crew on tal varasemalt vaid põgus kokkupuude nende Fiber kreemiga, mida saab kasutada nii niisketel kui kuivadel juustel ja mis aitab lühikestele juustele vormi, tekstuuri ja tihedust lisada. Kui aga (noor)mees alles alustab oma juustega mängimist, siis soovitaksin ise alustada hoopis sama firma Forming Cream-ist, mis sobib igale juuksetüübile ja -pikkusele ning ei anna kohe nii tugevat hoidvust, võimaldades pisut rohkem proovida-harjutada ja endale sobivat stiili leida. Habeme eest aitab hoolt kanda ka American Crew habemeseerum, milles sisalduvad vitamiinirohked õlid lubavad habeme pehme ja hoolitsetuna hoida. Et minu abikaasa habet ei kasvata, kingin selle edasi oma habemikust õemehele. :)

3-in-1 šampoon-palsam-dušigeel on ideaalne mugavale mehele, kes eelistab duši all kasutada vaid üht toodet. Mind pani see kolm ühes faktor küll pisut muigama (kuidas saab miski olla nii juuksepalsam kui dušigeel?), kuid tegelikkuses on tegu siis pigem šampooniga, mis on äärmiselt niisutav nii juustele kui nahale, nii et kaobki vajadus eraldi palsami ja kehapesuvahendi järele. Vitamiinide ja mineraalidega Hair Recovery + Thickeng šampoon lubab juustele anda volüümi ja lopsakust, neid samal ajal toites. Minu abikaasal on ääriselt paksud ja loomu poolest kohevad juuksed, nii et selle šampooni näppan talt hoopis endale!

Kellelegi, kes on harjunud raseerides alati vahtu kasutama, oli mittevahutav habemejaamiskreem päris harjumatu, kuid mehe sõnul võimaldas American Crew niisutav habemeajamiskreem tõesti väga nahalähedase raseerimise ja nahk oli pärast väga mõnusalt pehme (katsusin ja nõustun). Eriti hästi sobiks see kreem kuivale nahale, sest vahud võivad niigi tundlikule ja kuivale nahale üldiselt veelgi rohkem liiga teha. Tõenäoliselt näppan seda korra abikaasa tagant ja proovin, kuidas oleks sellega näiteks jalgu raseerida. Miks mitte? Sharing is caring! :D

NB! Et seda mitte igas lõigus korrata, siis lõhn on kõigil American Crew toodetel väga-väga mõnus ja mehine!

 

POSTITUS ON VALMINUD KOOSTÖÖS TALLINK CLUB ONE E-POEGA.