Pole just palju ilutooteid, millest ma pikalt puudust oleksin tundnud… ja kui ka oli, siis järgmisel hetkel igatsetud toode juba “leiutati” ja sai laialdaselt kättesaadavaks (kuivšampoon, vedelad ja kauapüsivad huulepulgad… ). Miski, mis mind kui aktiivset jumestuskreemikandjat alati segas oli asjaolu, et jumestuskreemi polnud mugav kaasa võtta. Paratamatult kadus see suu ümbrusest ja ninalt pika päeva jooksul siiski mingil (või täielikul) määral ära ja ehkki abi võib olla ka hea katvusega puudrist, leidsin sageli, et nii on tulemus kuidagi kuiv ning eristub ülejäänud jumestusest. Nii jäi mulle kaks varianti: seesama päästa-mis-päästa-annab kohendamine puudriga või jumestuskreemi ja Beauty Blenderi kaasa võtmine. Viimast on aga väga nõme endaga kaasas kanda, sest ideaalis tuleks see pärast kasutamist siiski puhtaks pesta ja õhu kätte kuivama panna, mitte mustana meigikotti susata, et see seal siis ka kõik muud asjad ära määriks. Kerisin enda oma seega vahel tualettpaberisse. Väga glamuurne. Juba mõnda aega tagasi sain aga uue jumestuskreemi, YSL Touch Eclat Le Cushion omanikuks. Kuna toon oli mulle liialt tume, seisis see siiani kapis ja ootas suvist päevitust. Nüüd oleme aga lahutamatud ja wc-paberisse mässitud svammi, jumal tänatud, mu meigikotist enam ei leia.
