Kolm aastat tagasi polnud mul tööd ja ma õppisin eriala, mis mulle enam ei meeldinud. Mul polnud blogi ja ma olin suhtes, mis oli igas mõttes vale. Kui keegi oleks mu uksele koputanud ja öelnud, et kolme aasta pärast on mul seljataga peaaegu kolm aastat tööd Eesti loetuima naistele loodud veebilehe toimetajana, edukas blogi koos mitmete koostöödega, enda disainitud kollektsioon koostöös laheda brändiga, elukaaslane, kes mind jäägitult hoiab ja armastab, pehme väike kassipreili, oma kodu ja uus töökoht moevaldkonnas… Arvake, mitu korda ma oleksin end näpistanud, et sellest unest üles ärgata? :D Aga siis hakkas kõik tulema… tahaks öelda, et justkui iseenesest, aga päris nii see pole. Ma olen roppu moodi vaeva näinud ja nüüd jalutan oma väikses armsas aias ja nopin selle töö vilju, teades samal ajal, et NII PALJU on veel ees! Sest ma olen nagu lind. Ma võin lennata, kuhu tahan. Maanduda, kus tahan. Ma pean lihtsalt õhku tõusma ja need esimesed tiivalöögid tegema. Jätkama lendamist ka vastutuult. Ja siis… Siis on kõik võimalik! Loomulikult on vahel raske. Mul on siiani päevi, mis on lihtsalt üleni… halvad (ma nii väga tahtsin kasutada teist sõna! :D). On hetki, mil ma tahaks pugeda voodisse ja mitte midagi teha, mitte kellegagi suhelda. Vahel läheb kõik valesti. Aga see ei tähenda, et nii ka jääb. Ma jumaldan ühe oma parima sõbranna väljendit: “Ka see möödub.” Kõik möödub, ükskõik kui halb. Meie asi on otsustada, kas me tahame sellest õppida või lasta sellel end maatasa teha.
Julgege unistada, osake tahta! Hoidke oma silmad lahti, ärge kartke suhelda. Mis puutub minu kordaminekutesse, siis nii palju on olnud kinni selles, et ma olen julenud end kellelegi tutvustada, kuidagi näidata. Kui keegi teist mõtleb blogiga alustamisele, tee seda. Kui sa pole oma erialaga rahul ja tunned tõesti südames, et tahaksid teha midagi muud, tee seda. Kui sa oled suhtes, mis ei tee su südant õnnelikuks, astu sellest välja. Kui sa tahad alustada trennis käimist, astu see esimene samm ja sunni end (pidavat pikapeale kergemaks minema, targad räägivad… :D). Kui sa tahad teha oma elus suuri muutusi ja jõuda kaugele, siis küsi endalt üht ja küsi seda sügavalt sisimast: kas see teeb sind õnnelikuks? Kas sa tahad seda? Kui vastus on jah, siis… Isegi kui sõbrad vangutavad pead ja vanemad kortsutavad kahtlevalt kulmu*, tee seda. Võib-olla sa kahetsed, et sa seda tegid. Aga kui sa sisimas tundsid, et see oleks andnud sulle elu, mida soovisid, kahetsed sa pigem siis, kui sa seda sammu ei astu. Kui ma poleks end kokku võtnud ja seda avalikku blogi alustanud… või öelnud endale, et mul pole mõtet kandideerida töökohale, milles mul kogemus puudub… või mitte tutvustanud end õigel ajal õigetele inimestele… Siis oleks kõik hoopis teistmoodi. Kuidas, ma ei tea. Aga mul on hea meel, et ma ei tea.
Ma võiksin kirjutama jäädagi… Aga nüüd on uneaeg, sest homme on uued unistused, mida täita. Linnud pudelil tuletavad mulle meelde, et ka mina olen lind. Kui keegi pakub mulle uue võimaluse, kui mul tekib mõni täiesti sürr idee, ma vaatan neid linde ja nad ütlevad mulle: “Sa oled ju lind. Lenda!”
NB! Minu disainiga EQUA pudelite kohta saab rohkem lugeda SIIN, seal on ka link pudeli eeltellimiseks. :)
*vahel on tark ka vanemaid kuulata, eriti kui oled üpris noor. Jääme ikka vastutustundlikuks, isegi unistades. ;)