HETKEL MU RAAMATURIIULIS

Olen pikalt tahtnud teile taas veidi raamatutest kirjutada, sest loen igal võimalusel ja raamatud on nii suur osa mu elust, et selle välja jätmine siit (mis siis, et peamiselt iluteemalisest) blogist on pisut ebaloomulik. Kui reeglina meeldib mulle rääkida raamatutest, mis mul juba loetud, siis aasta alguses loetud raamatud jagasin kuidagi sujuvalt teistele lugemiseks laiali või müüsin maha, nii et postituseni ei jõudnudki. Püüdes sama kordumist ennetada, räägin nüüd sellest, mis veel hetkel mu riiulis lugemist ootab.

Donna Tartt, “Salajane ajalugu” Raamat, mida olen samalt kirjanikult veel lugenud, on “Ohakalind”, mis meeldis mulle väga ning ka see tundub olevat äärmiselt kvaliteetne lugemine. Tartti raamatud on pikad ja väga põhjalikud, eeltöö mida ta oma raamatutesse paneb on meeletu. Seega nõuavad need süvenenud lugemist, mitte “haaran korra kätte ja loen kiirelt peatüki”. Vast just seetõttu ongi see raamat mul juba pikka-pikka aega pooleli, pole olnud seda puhkus-raamauga aega, aga ometi tõmbab mind pidevalt selle poole. Tegu on väga hinnatud raamatuga, väidetavalt tõelise meie aja klassikuga ja saan täiesti aru, miks seda niivõrd hinnatakse.
Tutvustuse kopeerin Rahva Raamatu lehelt:

Angie Thomas, “The Hate U Give”Ainus põhjus, miks selle bestselleri ostsin, oli et seda kiitis Youtuber Ingrid Nilsen, keda jälgin ning see juhtus olema raamatupoes allahinnatud 7 eurole. Ka Goodreads skoor on muljetavaldav 4,75. Raamatu teema on väga tänapäevane: peategelane, 16-aastane Starr elab vaeses piirkonnas, kus ta on sündinud ja üles kadvanud, kuid käib kallis koolis. Ta näeb pealt oma parima sõbra Khalili surma politseiniku käe läbi, kusjuures sõber ise on relvastamata.  Ainsaks tunnistakajs loomulikult Starr. Ja sealt hakkab palju lahti kooruma. Rohkem ei saa ma öelda, sest ma lihtsalt ei tea rohkem, kuid tegu näib olevat vägagi aktuaalse probleemiga USA-s, kus, nii nagu ühes “Grey Anatoomia” osas öeldi: mustanahalised noored ei tohi isegi tänaval joosta. Kes seda episoodi nägi? Igatahes, süübin sellesse raamatusse ja annan teada, milliseks see kujunes.

Jo Nesbø, “Blood on Snow” Kes vähegi kriminaalpõnevikke armastab, teab kohe kindlasti Jo Nesbøt. Ei? Sel juhul peaks teadma, sest keegi ei kirjuta krimnaalromaane nii nagu seda teevad skandinaavlased (Stieg Larssoni “Lohetätoveeringuga tüdrukut” mäletate?). Ja selle kohutava käki järgi, mis “Lumememm” järgi filmiks vändati ei tohiks kindlasti Jo’d hinnata, sest ma pole enne näinud, et nii heast raamatust nii õudne film tehakse. Igatahes, Nesbø üks armastatumaid raamatuid näib aga olevat ka “Blood on Snow”, mille haarasingi järgiseks tutvumiseks. Lühidalt öeldes räägib see palgamõrtsukast, kes tellitakse tapma naist, keda ta armastab. Ma pole veel lugemist alustanud, kuid olen põnevil ja et raamat näib olevat üpris õhuke, ei tohiks kaua minna, enne kui saan oma arvamust teiega jagada.

Sarah Knight, “The Life-Changing Magic of Not Giving a F**k” Raamat mis õpetab, kuidas mitte veeta aega, mida sul pole, mul tehes asju, mida sa ei taha teha, koos inimestega, kes sulle ei meeldi. Ja just sellest see ongi. Lihtsalt ja lühidalt, kuidas mitte lasta igal väikesel asjal endale liialt korda minna, mitte lasta end ja oma aega ning raha ära kasutada ja õppida elama elu elu, mis täidab eelkõige sinu enda vajadused. Mitte mõista valesti, tegu pole “saada kõik seenele” raamatuga, vaid sellisena on võimalik elada ka väga viisakalt, säilitades häid suhteid ja säästes lähedaste tundeid. Lihtsalt lugege ja saate aru. Mul on see hetkel poole peal ja väärt lugemine küll, eriti neile, kel on kiire elutempo ja tundub, et enda jaoks aega ei jäägi ning kõik päevad mööduvad kellegi teise vajadusi rahuldades. Ehk õige pisut liiga lahmiv, aga tuum on tugev.

p.s. Piltidele on hiilinud ka abikaasa praegune öökapiraamat, Simon Sineki “Leaders Eat Last”. Mul sellega kogemus või selle lugemisplaan puudub, aga tean, et tegu on ülemaailmse bestselleriga. Ja muide Sineki loenguid soovitan Youtube’st kindlasti kuulata (ka samanimeline loeng on Youtubes üleval), ta on väga tark ja paneb sind mitmeid asju õigemas suunas ümber hindama. Mulle meeldis kui ta rääkis pidevast telefoni- ja sotsiaalmeedia kasutamisest (kuidas mõni inimene paneb demonstratiivselt telefoni teistpidi lauale, et “tema seda ei kasuta, sest on seltskonnas”… aga miks sa selle üldse lauale panid?).

Hetkel kõik! Mida teie hetkel loete, mind väga huvitab?