Seekordne tühjade potsikute-pudelite postitus on eriti mahukas, sest neid tooteid olen kapinurka kogunud juba aprillist. Seda hulka vaadates hakkasin aga paratamatult mõtlema rohkem oma tarbimisele ja kuidas saaksin muuta seda vastutustundlikumaks. Tulemusi esialgu nii palju, et loobun edaspidi plastpudelites dušigeelidest ja hakkan kasutama seepi, mis on pakendivaba või paberist-papist karbis. Ka teiste toodete puhul, kui võimalik, proovin võtta pakendivaba või vähemalt loodussõbralikumate pakendite suuna, näiteks ootab mu vannitoas oma järge Lushi tahke šampoon – ei mingit plastikut!
Alustamegi sellest enim mu silma riivavast kategooriast: kehapesuvahendid. Üks pappkarbike naeratab siin ka vastu, aga kui tore, kui poleks ka neid plastikpudeleid. Toodetel neis polnud muidugi häda midagi.
JOIK kooriv jalaseep (6,50) meeldis mulle väga. Sellel on väga hea piparmündilõhn ja ta tõepoolest koorib tõhusalt. Suviste sandaaliilmadega, ja kuna armastan käia pidevalt paljajalu, muutus mu kannanahk kiirelt kõvaks-paksuks-koledaks, kuid kui sellega mõned korrad nädalas taldu hõõruda ja pärast jalad tublisti sisse kreemitada (tegin seda alati enne magamaminekut), olid jalad oluliselt mõnusamad ja pehmemad. Kooriva efekti annavad seebile peeneteraline meresool ja vulkaanilisest kivimist graanulid. Meeldis väga ja ostaksin veel.
Dove Sweet Cream & Peony dušigeel (3,19). Dove klassikaline variant (Deeply Nourishing) on üks mu suurimaid lemmikuid, mille alati ostan, kuid oli hetk, mil pakkumises/saadaval oli Sweet Cream & Peony ja koju tuli see. Mida ma oskan dušigeeli kohta öelda… pesi puhtaks, lõhnas hästi, aga eelistan ikkagi kõige klassikalisemat (ja nüüdseks siis pigem isegi selle tükiseebi kujul varianti), just lõhna poolest suureks lemmikuks saanud. Sama “pesi puhtaks, nahka ei kuivatanud, lihtsalt dušigeel” kirjeldus läheb ka Palmolive Pampering Clay (2,95) sarjale. Selle sarja kõik geelid lõhnavad hästi ja mu abikaasale meeldis roheline. Aga jällegi, dušigeel on dušigeel. Pole öelda midagi põrutavat, aga ka ei midagi halba.
Intiimpesugeel on miski, mida ma pole õigupoolest kunagi ostnud ega kasutanud, sest ei näe sel lihtsalt erilist mõtet, kuid prooviks soetasin OMA intiimpesugeeli (8,20) komplektis kahe suure dušigeeliga. Lõhnatu, leebe ja lisaprobleeme ei tekitanud, kasutasin selle suvel ära, kuid kui otsa sai, siis otseselt puudust ka ei tundnud. Kellel on intiimpesugeel aga kindel osa igapäevarutiinist, siis soovitaksin kindlasti proovida just sellist nagu OMA-l, milles puuduvad ebavajalikud lisaained ja mis aitab säilitada normaalset pH taset.
Björk & Berries White Forest kooriv kätepesugeel* (22,95) tundus ideena mulle väga lahe. Mõtle, pesed ja samal ajal koorib see käsi. Aga vaimustus kadus umbes nädalakesega, kui mõtlesin, et tahaks lihtsalt käsi pesta ja mitte ilmtingimata alati koorida. Pesen käsi väga tihti ja see muutus liigseks, isegi kui tõstsin seebi valamu juurde, mida käetepesuks kõige vähem kasutasime. Ja tavalisele käteseebile lisaks seda hoida tundus nagu liigne. Nii et edaspidi kasutan pigem ikkagi tavalist käteseepi ja vajadusel saan käsi koorida kehakoorijaga. Nii et minu jaoks selline mittevajalik nišikas.
Kiehl’s Ultimate Strength kätesalv* (15,99) (nimele vaatamata siiski pigem kreem) on superklassikaline kätekreem. Erilist lõhna tal pole, käsi rasvaseks ei jäta, niisutab, aga mitte nii ekstreemselt nagu nimi võiks viidata. Selline kreem, mille kasutad ja unustad ega rutta ilmtingimata uuesti sedasama ostma, vähemalt mitte minu puhul. Kui, siis soovitaksin seda neile, kes tahavadki midagi väga basicut ja minimalistlikku, kuid ka siis arvan, et samaväärse asja leiaks soodsama hinnaga.
Tilk! on super-supertore kodumaine bränd, kelle asju olen varemgi kasutanud, aga mu lemmikud on alati olnud nende kätekreemid, nagu ka see Tilk! Love Me kätekreem (13,90). Pehmelt hellitav tekstuur, supermõnusad koostisosad, armas väike pakend ja mis peamine: ehe ja kodumaine. Ma tahaks tulevikus proovida kindlasti ka nende kehakreemi, sest usun, et see on vähemalt sama hea ning hiljuti jäi mulle silma nende deodorantkreem. Soovitan ka teil Tilk! valikule pilgu peale visata.
Näohoolduse kategoorias kipub mul alati enim tooteid kogunema ja eks see ole mingil määral loomulik. Seekord leidsid oma põhja nii sellised asjad, mis mu koju tõenäoliselt enam ei leia kui need, mida iga päev pisut taga olen igatsenud (aga mitte uuesti soetanud, sest mul on veel omajagu alternatiive, mis tuleks enne lõpuni kasutada). L’Occitane Shea meigieemaldusõli eemaldab meigi (ka veekindla) väga hästi ja on mugavas pumbaga pudelis. Väga hea esimene samm meigi lahti sulatamiseks ja n-ö esimese sammu puhastuseks enne puhastusvahendiga näopesu. Lisaks jätkus seda ikka väga kauaks. Järgmisena tahaksin aga proovida, mida arvan The Body Shop kummeli meigieemaldusõlist. Kontseptsioon on neil sama ja olen selle kohta palju head kuulnud.
Grown Alchemist näopesugeel* (34,99) on oeh-kui-kallis (sain selle muidugi kingiks, nii et mul pole otsest õigust ohata), aga niivõrd hea. Alates imeilusast pakendist, jätkates aroomiga ja sellega, et seda kulub korraga tõesti vähe. Grown Alchemist tooted üleüldiselt tunduvad kõik väga high class ja pakendid on sellised, mille jätad auga vannitoariiulile, mitte ei peida kappi. Näopesugeel on miski, mida kasutan aga nii sagedasti, et 35€ letti lüüa tundub natuke ekstreemne, pigem investeerin rohkem sellesse, mida ma kohe näolt maha ei loputa, näiteks nagu seerumid ja Björk & Berries Skin Awakening C-vitamiini näoseerum* (58,95) on seni parim, mida olen kasutanud. Ma lihtsalt jumaldasin seda viimse piisani. C-vitamiinist on üleüldse saanud mu suur lemmik, sest see aitab aknearme hajutada ja stressis nahka turgutada (selles konkreetses seerumis on ka tõhusalt niisutav hüaluroonhape peidus) ning C-vitamiiniga tooteid kasutades ma tõepoolest näen erinevust, nii nagu nägin ka selle seerumiga. Mõnus ergutav pai nahale, mis samas imendub ruttu ega jää jalgu ülejäänud näohooldustoodetele või neile järgnevale meigile. Soo-vi-tan!
Põigates hetkeks tagasi puhastamise juurde, on mul soovitada veel üks superlahe toode, mida mul jätkus nii-nii kauaks ja mille kasutamist väga nautisin. Origins Clear Improvement aktiivsöega sarjas on selline lahe asi nagu puhastuspulber (28,99) ehk pudelike mustja pulbriga, mis veega kokku puutudes ja laiali hõõrudes muutub tihedaks vahuks. Esialgu, enne kui pulber täielikult lahustub-vahustub on see ka õrnatoimelise koorija eest ja nahk jääb pehme ja väga värske ning puhas. Eelistasin seda aga eelkõige kasutada duši all, sest süsi on süsi ja iga kord pärast kraanikausist halli ära loputada enam lihtsalt ei viitsinud.
Kiehl’s Ultra Facial näokreem (29,99) on brändi populaarseim toode, seega olin päris elevil, kui nad selle mulle kingituseks saatsid. Ja kui aus olla, sain seda kasutades ruttu aru, miks tegu on niivõrd paljude lemmikuga – kasutasin ju ka mina selle agaralt lõpuni. See kreem teeb täpselt seda, mida tarvis, kui su eesmärk on ilma suuremate trikkide-lõhnade-lisadeta näonahka tõhusalt niisutada. Oma neutraalsuses sobib see suurepäraselt ka peikaga jagamiseks ja tegu on millegagi, mis on lihtne, aga tubli ja kindel… nagu eestlasele kartul. :D Ainus, mida ma ei fänna, on purk, kuhu sõrmekesi peab pistma, aga näokreemide puhul häirib see mind vedi vähem, sest pärast näopuhastust on sõrmed niikuinii alati puhtad ja suuremat sorti pahalasi nõnda kreemipurgi sisse sattuda ei tohiks. Tõenäoliselt soetaksin seda kreemi ka uuesti, aga enne on mul sahtlis 4-5 teist kreemi, mis kasutamist ootavad. Oeh.
Pixi, kullakallis Pixi, minu tõenäoliselt lemmikuim nahahooldusbränd ja ma poleks seda iial oodata osanud, sest seostasin neid varem alati pigem dekoratiivkosmeetikaga (ja seegi on neil tasemel). Pixi roosisarjast kirjutasin millalgi ka lähemalt, aga kaks toodet neist said juba otsa. Rose Ceramide Cream näokreem*, mõnusa roosilõhnaga (värske ja eheda, mitte läägega), korralikult niisutav ja pärast viimast piiska igatsesin seda juurde. Samamoodi meeldis mulle Rose Tonic näovesi*, mis toniseeris, aga samaaegselt niisutas. Hetkel kasutan lisaks Huxley toodetele oma näonaha ergutamiseks ja armide pleegitamiseks Pixi C-vitamiini tooteid, millest võin teile soovikorral samuti lähemalt rääkida. Aga Pixi tooteid tasub kindlasti proovida, need on tõepoolest mitte ainult nunnud oma ilusates pakendites, vaid ka tõesti tõhusad.
Ja lõpuks (ja tõesti lõppude lõpuks, sest olen seda postitust laste kõrvalt pildistanud-kirjutanud juba paar nädalat :D) oleme jõudnud viimase kategooria juurde. Meigitooted!
Kui ma hakkan teile uuesti Too Faced Born This Way jumestuskreemi kirjeldama, pean ameti maha panema, sest olen end sel teemal korranud juba liiga palju. Aga see on kõige parem tugeva katvuse, kuid loomuliku tulemusega jumestuskreem, mida ma iial proovinud olen. Igapäevaselt ma seda enam ei kasuta – nahk on veidi tublim ja saan piirduda pisut kergema kraamiga, aga igasugustel pildistamistel-üritustel on see kindel valik. Kaks musta silmalainerit, mis minu meelest toimisid täpselt samamoodi: Smashbox Always On* (19,99) ja L’Oreal Super Liner Perfect Slim (14,99). Ma ei tajunud, et üks kiiremini ära kuivaks, ainsaks erinevuseks neil see, et L’Orealiga saab teha ka superpeenikese joone. Püsisid sama tublilt, nii et kes vildikaotsaga musta laineri fänn, siis need on mõlemad väga okeid tegijad.
Make Up Factory toodetega tegin alles eelmisel aastal esimest korda tutvust ja see tutvus algas hästi, sest nende Real Conceal peitekreem (15,75) on tõesti hea. Sulandub loomulikult nahaga, toonidevalik on hea – heledamat võid kasutada silmade all, aga valides oma nahatoonile ligidasem, sobib kasutamiseks ka mujal, näiteks mina peitsin sellega ka oma rosaatsearoosasid põski. Küll aga ei fänna ma neid svammiotsikuid, mis tunduvad lihtsalt ekstreemselt ebahügieenilised, kahjuks on sarnane ka mu lemmikul Clarinsi huuleläikel.
Maybelline Lash Sensational ripsmetušš on mu lemmik soodsa hinnaklassi tušš (või õigupoolest oli, sest mul vist on uus lemmik… cliffhanger! :O) ja suveks ostsin selle veekindla versiooni. Seda ma aga nii väga ei fännanud… Eraldas justkui rohkem kui võiks, samuti kippusid ripsmeotsad kulmude alla tumedaid kaari jätma. Ka teine lõpuks ära kuivanud tušš ei leidnud teed mu südamesse, L’oreal Unlimited ripsmetušš* (19,49) muutis ripsmekarva justkui liiga jämedaks ja ebaloomulikuks, lisaks ei hoidnud see ripsmeid kaardus. Harjasepulgal peaks olema mugav funktsioon, kus saad seda kõverdada, et siis hõlpsamini tušši peale kanda, aga ma ei kasutanud seda kordagi ega tundnud sellest ka puudust, pigem häiris mind, et see tušš meigikotis oma paksu pudelikesega nii palju ruumi võttis. Nii et need kaks minu kosmeetikakotti enam uuesti ei jõua.
Huuhhhh, kõik! Nüüd loodan, et jõuan ka pildid töödelda ja siia juurde kleepida, kuni mõlemad poisid nagu kukupaid magavad ja järgmise korrani! :)