Meie pulmafotograaf oli Stina Kase koos assistendi Sassiga. Sass oli superlahe (pani mulle aina pleedi õlgadele kui Linnarit parajasti pildistati ja hoidis vajadusel mu lillekimpu, aga ta pildistas ka ise ning see on väga hea, et kohal oli kaks fotograafi, sest nii tabab 70 inimesega pulmas ka rohkem olulisi momente. Ilupilte tegime me tunnikese peo ajal kui külalistele oli parajasti teine tegevus kätte antud. Ma teadsin kohe, et tahan meie pulmapildid teha siis kui oleme juba abielus ja sõrmused on sõrmes ning see õige tunne sees. Tahtsin, et me oleksime neil piltidel juba abikaasad (tegelikult olime me ametlikult abikaasad juba 30. juulist, kuid sellest räägin lähemalt hiljem). Jalutasime mu vanemate kodu juurest randa ja ilm oli hirmus tuuline, mis andis piltidele palju juurde. Ehkki pulmapäeval vedas ilmaga meeletult, see oli üks kahest päikeselisest päevast mitme vihmase vahel, oli mereääres tuul juba jahe ja sügist ennustav. Pildistamine oli nii… imelik. Tundsin end hästi ja olin väga heas tujus, aga peas käis kogu aeg “issand, me poseerin praegu oma pulmapildi jaoks… Issand, see ongi see hetk, mida järeltulevad põlved vaid fotoalbumist näevad… Appi… “. Ärge saage valesti aru, ma polnud grammigi närvis. Aga imelik oli. Me pole Linnariga suured teiste ees ninnunännutajad, seega oli meil mõlemal ülinaljakas teineteisele “armunult silma vaadata” jne, hakkasime kogu aeg naerma ja eelistasime isiklikult erinevaid vabamas stiilis pilte, mida Stina õnneks mõistis. :)
Aga üheks suureks miinuseks nimetaksin fotograafi puhul ehk kohati ületöödeldud pildid ja meeletult pika ooteaja… Ehkki lepingus oli maksimaalseks ooteajaks 12 nädalat, oleme nüüdseks oodanud üle 13 ning saanud kätte vaid madala resolutsiooniga galerii… Vast saab kuldpulmadeks päris albumi ka valmis. :)