the ceremony

Paberite järgi oleme me abielus 30. juulist, kui meid perekonnaseisuametis vanemate ja peiupoisi (Linnari parim sõber) ning pruutneitsi (mu vanem õde) juuresolekul paari pandi, kuid meie jaoks oli ja on meie pulmapäev 1. august 2015.  Nagu juba varasemas postituses mainisin, siis me abiellusime minu vanemate kodus, täpsemalt selle ülesmäge looklevatel treppidel. Meid pani paari näitleja Mihkel Tikerpalu, kes oli ühtlasi ka meie pulmavanem. Kusjuures, funny (or not so funny) story: meie esialgne pulmavanem hüppas kaks nädalat enne tseremooniat alt ära. Siis leidis mu õde pääsetee kui ta kolleeg Marili Kobin, kes mitmeid näitlejaid tunneb meile Mihklit soovitas. Marilist endast sai sellest hetkest meie mitteametlik pulmakorraldaja, sest ehkki kogu tuum oli juba olemas, pani just tema paika kogu peo kava ja tegemised ning oli lihtsalt nii tegus, usin, abivalmis ja tõeline päästeingel, ilma temata poleks see päev olnud nii palju nalja ja naeru ja kergendusohkeid täis kui see oli. Marili on rohkelt pumi ja muid üritusi korraldanud ning kellel huvi, uurige www.koa.ee. Tema mõeldud peotegevustest räägin rohkem peagi, praegu pöördun aga tagasi tseremoonia juurde.
Pildid taaskord Stina Kase tehtud ja kahjuks oli selle galerii valimine keeruline, sest palju oli täiesti ebasobivaid fotosid kas siis töötluse või udususe mõttes, kuid siin on väike valik, mida teiega jagan. 

Tseremoonia toimus kell 16, külalised seisid trepil ja selle ümbruses, vanematele inimestele olid ka toolid. Tseremoonia oli lühike ja lihtne, nii et usun, et kellegi jalad ei hakanud tuld lööma või kontsad liiga sügavale samblasse vajuma. Mihkel jutustas põgusalt minust ja Linnarist nii palju kui olime talle jõudnud endast rääkida, külalised said ka mitu korda naerda, aga ma tõepoolest ei mäleta, mille üle täpselt… mäletan, et Freddie tiirutas terve aja mu jalgade ümber. :) Sõrmusevalvuriks oli mu väikevend, kes võttis seda ametit väga tõsiselt. :D

Üks mõnusamaid asju tseremoonial oli kolme venna ansambel Trio Comodo. Kui ma isa käevangus trepist üles kõndisin, mängisid nad minu ja Linnari lugu ja kui meist olid abikaasad saanud ja meid õnnitleti, mängiti meeleoluks veel lugusid, mille saime ise eelnevalt välja valida. Muide, nad mängisid ka külaliste kogunemise ajal saateks vaikset muusikat. Soovitaksin neid kindlasti kõigile!

Külalisi oli meil kokku 62, inimesi 68… vist. :D Ja ilm oli imeilus ja päikeseline, kuid mitte liiga palav. Kõik tõid meile hunnikutes lilli, kusjuures väga palju saime rukkililli, ehkki me polnud kutses kuidagi lille-eelistusi välja toonud. Kutsusime tseremooniale kõik oma pereliikmed, tädid, onud, nõbud ning mõned kaugemad, kuid südames lähedasemad sugulased ning loomulikult sõbrad. Meil on kümneid ja kümneid pilte koos sõprade-sugulaste ja maailma armsaimate väikeste lastega, kuid need rändavad vaid meie isiklikku pulmaalbumisse ja kohalviibijatele, seega vabandan et pilte pole palju, kuid usun, et mõistate mu soovi hoida mõned asjad privaatsena. :)