ÄRA UNUSTA ENNAST!

Väikese lapse emana jätan end sageli tagaplaanile, sest lõviosa ajast hoolitsen selle eest, et mu lapsel oleks kõik hästi. Unustan õhtust “oma aega” nautides (või tagantjärele tööd tehes) magama minna ja poen alles kell kaks öösel voodisse mõttega, et kuue, halvemal juhul viie ja ekstreemsel juhul nelja ja poole tunni pärast ärkab mu poeg ja nõuab hambapesu, riidesse, putru, keefirit, mängimist, õue minekut ja nii edasi ja nii edasi. Ehkki toimetan tema kõrvalt ka omi asju, läheb suurem osa mu energiast ja tähelepanust just lapsele. Seega, kui päev lõppeb nii, et ta on söönud, puhas, õues käinud, terve, õnnelik ja nohiseb, karu kaisus, voodis, siis on minu jaoks linnuke kirjas ja päev korda läinud. Aga sellele järgneb peavalu, sest ma unustasin juua vett. Enda peeglist vaatamine ja kritiseerimine, sest ma jälle ei liigutanud end kuigi aktiivselt (kas 10x päevas koristamine ka loeb?). Unustasin end taas.

Viimastel nädalatel on olukord aga o-lu-li-selt paremuse poole läinud ja seda tänu uuele vidinale mu randmel: Fitbit Versa nutikellale. Mul polnud kunagi olnud nutikella ja mõtlesin, et telefon teeb ära sama töö (seegi ju loeb samme?), kuid olles kolm nädalat kasutanud uut nutikat aksessuaari, olen pöördunud selle usku ja kellast on saanud mu igapäevane kaaslane ja sõbralik meeldetuletaja, et enda eest hoolitseksin. Jagan teiega täna enda arvustust Fitbit Versa kohta, keskendudes võimalustele, mis minu jaoks selle kella juures kõige olulisemad on. See tähendab, et kuna ma pole eriti sportlik inimene, puudutan ma kellaga treenimise teemat vähe ja keskendun viisidele, kuidas kell mind igapäevaelus toetab.

Fitbit Versa on välimuselt väga ilus nutikell: minimalistliku disainiga ja istub randmel mugavalt, mitte raskelt või kuidagi kobakalt. Rihmasid saab väga kergesti vahetada: minul on hetkel must kummist rihm, aga ideaalis vahetaksin selle millalgi musta tekstiili vastu. Leian lihtsalt et pideval kandmisel pole kummist rihm nii mugav ja nahasõbralik kui oleks tekstiil. Mina valisin endale Versa eriväljaande, mis on roosakaskuldse raamiga ja ehkki see kell tuli lilla tekstiilist rihmaga hakkasin puhtalt värvieelistuse tõttu kasutama karbis kaasas olnud musta kummist rihma. Selle ja musta kombo on super-superilus ja kõik, kes on seda kella mu randmel kommenteerinud, on öelnud, et “nutikella kohta” on see väga ilus, nii et aplaus Fitbitile, et nad on teinud midagi, mis on üheaegselt nutikas ja praktiline, aga ka naiselik ja stiilne. Sest see kell ei mõju mu randmel liiga sportlikuna ega häiri kui ülejäänud riietus on veidi väljapeetum.

Mis puutub funktsioonidesse, siis alustame lihtsaimast: ta loeb mu samme ja ergutab mind päevase 10 000 täis saama. Ütlen ausalt, iga päev seda siiski ei juhtu, aga olen andnud endast parima. Lisaks tuletab ta meelde, et igas tunnis (välja arvatud öösel muidugi) võiks teha vähemalt 250 sammu ja kümme minutit enne täistunni lõppu väriseb kell su randmel ja tuletab vaikselt meelde, et kui selle tunni jooksul veel näiteks 80 sammu teed, oled päris tubli. Nii ei võimalda kell sul end liiga kauaks istuma-vedelema unustada ja kui teed näiteks istuvat tööd, on see hea võimalus end korra sirutada ja liikuda. Sest kas teadsite, et liigne istumine on meile täpselt sama halb kui suitsetamine, liigne suhkur, alkohol ja muud pahalased?

Mis puutub sammude lugemise täpsusesse, siis algul oli mul veidi probleeme sellega, et künklikumal teel autos sõites ladus kell mulle järjest samme juurde. Uurisin veidi ja mul soovitati teha kellale reset. Pärast seda pole enam liigsete sammude probleemi esinenud. Olgu, teel Riiast Tallinnasse tuli kaheksa sammu, aga need võisin teha vahepeal korra püsti tõustes või siis ei suutnud kell uskuda, et ma olen tõepoolest nii laisk, et istun neli tundi ühe koha peal. Ja minu suureks-suureks rõõmuks loeb kell täpselt samme ka siis kui lükkan lapsevankrit… mida ma teen ju suurema osa ajast, nii et kui need liuglevad sammud arvesse ei läheks, oleks ma päris kuri.

Fitbiti kellaga on võimalik teha ka erinevaid treeninguid, sest ta suunab ja juhendab, hoides samal ajal silma peal su südametööl. Treeningu lõppedes saad ka ülevaate tehtust. Kuna kell on veekindel (kuni 50m), võib sellega julgelt ka ujuda. Mina pole juba mõnda aega eriti ujunud, küll aga ei pea näiteks ma last pestes kella igaks juhuks käelt võtma. Pesemas käies teen seda loomulikult siiski.

 

Miski, mis mulle kella juures veel väga meeldib, on et see jälgib mu und ja unetsükleid. Kui magan, kell käel, on mul hommikul ülevaade, mitu tundi ma magasin ja kui suur osa sellest oli sügav uni, kui palju oli kerget ja REM-und. Esialgu ehmatas kell mind korralikult ära, sest nägin kui palju ma tegelikult öösel ärkan (laps magab veel meiega samas tos ja ole tundlik iga tema häälitsuse ja mure osas): mõni ime, et tunnen end hommikuti nagu oleks minust üle sõidetud (ja mina arvasin, et asi on magneesiumipuuduses). Juba selleks, et vaatepilt nii hirmus poleks, hakkasin oma und korralikumalt jälgima ja andma endast parima, et natukenegi normaalsemal ajal õhtuti magama minna. Fitbiti äpis saad vaadata nii öist kui näiteks nädalast kokkuvõtet oma une kohta ja kiituseks rohelise tähekese kui oled maganud oma eeskujulikud kaheksa tundi.

Lisaks une jälgimisele, on otse kellalt võimalik panna endale ka äratus ja randmel vibreeriv äratus on oluliselt vähem šokeeriv kui järsku laulma hakkav telefon, seda võin garanteerida. Küll aga magasin ükskord selle äratuse maha, nii et olen edaspidi tagavaraks siiski mõned minutid hilisemaks ka telefoniäratuse pannud. Seni pole seda vaja läinud, aga veidi kindlam on, kui see on olemas: võib-olla nihkub kell kuidagi, et sa ei tunne vibratsioone piisavalt, et need su ärataks.

 

Fitbit on seotud samanimelise äpiga su telefonis, kus on veel palju muid sisestamis- ja avastamisvõmalusi. Äppi alla laadides kannad sinna ka oma vanuse, pikkuse ja kehakaalu: just nii oskab ta soovitada, kui palju peaksid päevas liikuma, kui palju vett jooma jne. Just veejoomist olen ma samuti väga aktiivselt jälginud, et oma päevane norm täis saada. Jällegi, iga kord ei õnnestu, aga joodud vee kogused on alates Fitbitiga alustamisest tublisti suurenenud ja ka enesetunne on seetõttu parem: nahk pole nii väsinud ja tuhmi olemisega, pea ei valuta vedelikupuudusest ja pole ka isu pidevalt midagi näksida, sest enamuse ajast tekitab mõttetu näksimise vajaduse tegelikult janu – kas teadsite seda? Ainus, mida ma sooviks, oleks, et joodud vee kogust saaks sisestada ka kella kaudu, mitte ainult äpis. Vahel võib lihtsalt meelest minna, kui telefon ligi pole ja siis meenutad hiljem, kas see oli nüüd kaks või kolm klaasi, mis sa vahepeal tühjendasid.

Viimasena tahan rääkida millestki, mis teeb selle kella minu kui naise jaoks veel eriti kasulikuks ja praktiliseks: Fitbiti äpis on ka Female Health funktsioon, kus sarnaselt paljudele tsükli, ovulatsiooni, menstruatsiooni sümptomite jms jälgimise äppidele, on võimalik sisestada detailselt infot enda kohta. Nii et kui soovid enda tsüklil ja kõigel sellega kaasneval silma peal hoida, vahet pole missugusel põhjusel, võimaldab Fitbit seda väga mugavalt teha. Äppi saad sisestada nii päevade aja (nii hoiatab ta sind ette kui “külalised” on lähenemas) kui muid nendega kaasnevaid sümptomeid (peavalu, kõhuvalu, vistrikud, tujud…). Oled niimoodi teadlikum oma kehast ja sellest, kuidas see igal kuul käituda võib. Kui planeerid last, tuletab ta sulle meelde, millal on tulemas eeldatav ovulatsioon ehk suurem võimalus rasestumiseks jne. Kuna see äpp pole nii põhjalik kui mu senine lemmik Flo, jään ka viimast paralleelselt kasutama, aga kiiremateks sisestamisteks on Fitbit mugavam: kui juba niikuinii äpi avad, et oma veeklaas kirja panna, võid samal ajal ka märkida, kuidas end tunned.

Kella aku peab vastu keskmiselt neli päeva (!!!) ja näiteks kella displayd on võimalik muuta ja kohendada vastavalt sellele, mida sel näha soovid (kellaaeg, kuupäev, tehtud sammud, südame löögisagedus jms). Väike hoiatus küll kui valid display mõnelt muult pakkujalt kui Fitbiti enda kollektsioonist: minul ei töötanud väljastpoolt võetud display nii tõhusalt ja kell kippus “kokku jooksma”. Ma ei proovinud reset’i teha, vaid valisin lemmiku lihtsalt Fitbit-i enda display’de seast, nii et ei oska kommenteerida, kas see oleks probleemi lahendanud või mitte, küll aga jäi Fitbit foorumites silma, et kell kipubki pigem toetama ja kõige paremini funktsioneerima enda display’dega.

Lisaks on kellal veel hulgaliselt funktsioone, mis on mulle kasuks tulnud: näiteks hakkab see vibreerima kui mu telefon heliseb ja kui keegi saadab tekstsõnumi, ilmub see ekraanile. Esimene on eriti hea, sest hoian telefoni 90% ajast hääletuna ja kui see pole mul läheduses-silma all, võin kõne muidu maha magada.

Mulle meeldib ka väga, et kellal on võta-aeg-maha funktsioon, kus ekraanil ringi jälgides suunab ta sind sisse-välja hingama, nii et kui oled ärevas olukorras või tunned, kuidas piged hakkavad pea kohal lainetena kokku lööma, istud hetkeks maha ja keskendud ainult hingamisele: see tõepoolest aitab!

Lisasid on veel ja veel ning minulgi suur hulk avastamata. Meenus veel üks hea asi: kuna äpp on seotud su meiliaadressiga, saad sa meilile nädalakokkuvõtteid oma progressist ja soovi korral isegi meeldetuletuse kui kella aku hakkab tühjenema ja võiksid selle laadima panna. Laadimine, muide, on väga mugav: klikid kell aluse külge ja torkad USB-juhtmega seina või mujale laadimispunkti.

Lõppkokkuvõttes: Fitbit Versa kellast on saanud mulle lojaalne ja asendamatu kaaslane. Ta tuletab mulle meelde, et ma puhkaks, et ma vett jooks (kui ma pole mõnda aega vett sisestanud, tuleb ekraanile väike murelik küsimus, kas mul on äkki janu), et ma end liigutaks ja justkui hoiab mul silma peal. Ja olen selle eest väga tänulik, sest ise ma seda kahjuks alati ei tee.

 

Loe lähemalt Fitbit Versa kohta SIIT!