sweet surprise

Täna koputas mu uksele sõbralik kuller (kelle Freddie märgade musidega üle külvas… ) ja tõi mulle karbitäie Vahvlihaldjate vahvleid. Nimelt uurisid needsamad haldjad paar päeva tagasi, kas tahaksin nende uusi kookosetäidisega vahvleid maitsta ja loomulikult tahtsin. Ma suur kookosefänn ise pole, aga lähtun iga asja puhul õe ütlusest “see ei pea sulle maitsema, aga sa pead seda proovima”. :D  Proovisin – kookose maitse on väga intensiivne ja kreemis on ka kookoshelbed sees, nii et tegu on kookosesõbra tõelise unelmaga. Pealegi elab mu igati maias vend praegu meil, nii et see oli hea võimalus ka teda veidi rõõmustada. Vahvlihaldjad ei palunud mul nende vahvlitest postitada või neid n-ö reklaamida, kuid soovisin seda teha ise. Armsad inimesed armsa ideega ja neilt on võimalik erinevaid täidistega ja täidisteta vahvleid tellida nii endale kui kellelegi teisele kingituseks. Rohkem infot leiab nende Facebooki leheküljelt. Tellimusi saab hõlpsasti esitada siin.
Mina tänan väga enda vahvlite eest – tänavad ka maiasmokast vend ning loomulikult Freddie, kes kiitis heaks nii vahvli kui kreemi ja on nüüd end terve päeva igaks juhuks minu ligi hoidnud, sest mine tea, millal jälle seda imeliselt krõbisevat maiust võib saada. :D Vaatamata postituse üldisesele toonile rõhutaksin veel igaks juhuks, et vahvlid on eelkõige mõeldud ikka inimestele. “Ja minule,” palus Freddie lisada… 

Muide, milline on teie suhe vahvlitega? Ma püüdsin neid viimati ise teha umbes neli-viis aastat tagasi ja ütleme nii, et vahvleid keegi sel õhtul ei söönud. :(