sel kevadel lugesin

Olen olnud juba pikemat aega põnevike lainel, niisiis pole ime, et neid siingi listis jagub, aga sel aastal tahaksin pärast käesolevate ja ootel põnevike lõpetamist jõuda ka mõningate teiste teemade juurde. Ehkki Skandinaavia krimiromaanid on väga hästi kirjutatud, hakkan ma natuke tüdinema alkoholiprobleemidega endistest uurijatest, nende suhteprobleemidest ja kohvikruusidest. Tahan vahelduseks midagi muud. Siin on raamatud, mis olen seni sel aastal läbi lugenud.

p.s. Panen kõik pealkirjad selles keeles, milles ise raamatut lugesin.

 

THE THIRST / Jo Nesbø

Lugesin küll selle ingliskeelset tõlget, aga raamat on ilmunud ka eesti keeles. Nagu mainisin, mulle väga meeldib Jo Nesbø ja eriti tema Harry Hole sari. “Janu” tutvustab meile järjekordset sarimõrvarit, kelle käekirja tuleb analüüsima ja lahkama hakata. Mõrvade seosteks viited vampirismile ja kohtinguäpp Tinder. Lõpplahendus oli mulle niisama ettearvamatu kui teiste tema raamatute omad, kuid Hole’i sarjas jääb see “Nuga” ja “Lumememm” järel kindlasti kolmandale kohale (st need ongi ainsad kolm, mida neist lugenud olen, neid on veel omajagu… )  ja eelnevat kaht soovitaksin tungivamalt. Tundsin, et kõnealuses raamatus läks ta võigaste stseenide kirjeldusega ehk rohkem hoogu kui tavaliselt ja see hakkas mind väsitama. Isegi niivõrd, et ma lõpuks lugesin seda lihtsalt põhimõtteliselt, et mul ei jääks ainult mõned peatükid lugemata.

 

 

 

 

 

NAINE AKNAL / A. J. Finn

Naine näeb vastasmaja aknast, kuidas naabrinaine tapetakse. Kui ta sellest teatab, peetakse teda hulluks ja näidatakse talle, et naabrinaine on täiesti elus ja terve. Aga see naine ei ole enam sama, keda tema oma naabri ja sõbrannana tundis.  Esmalt nägin selle raamatu põhjal tehtud filmi treilerit (film tuli natuke aega tagasi välja) ja kui ma mõne filmi vastu huvi tunnen, tahan alati võimalusel esmalt lugeda raamatut, mille põhjal see on vändatud. Mulle meeldis see, lõpp oli täiesti ettearvamatu ja raamat osavalt täis pikitud vihjeid, millest saad aru alles neile hiljem tagasi vaadates. Sattusin raamatust täiesti sõltuvusse ja tabasin end lehti keeramas igal võimalusel: kuni beebi piima jaoks vesi kees, kuni kolmene kaks minutit omaette mängis… Tahtsin väga teada, mis toimuma hakkab. Kui kinod avatakse ja see film meieni jõuab, lähen seda kindlasti ka vaatama. Kas see on krimiromaanide tipptase? Kindlasti mitte, pigem gramm liiga mustvalge ja klišee. Tõeliselt põnev ülesehitus ja ajaviide sellegipoolest.

 

 

MEES, KES POLNUD MÕRTSUKAS / Hans Rosenfeldt, Michael Hjorth

Selle surus mulle pihku ema, kes oli selle koduraamatukogust laenutanud ja väga kiitis. See on meil ühine kirg, lugeda koos raamatuid ja neid siis hiljem arutada, nagu oma pisike kahe naise raamatuklubi. Ka selle raamatu tegevus toimub Norras, ka selle peategelaseks sassis hingeeluga mees, ent seekord mitte uurija, vaid kriminaalpsühholoog. Rabast leitakse 16-aastase koolipoisi surnukeha, süda välja lõigatud. Teemaks tulevad lapsevanemad ja koolikiusamine. See kui kaugele on keegi võimeline minema, et hoida oma mainet ja mida keegi tegema, et hoida oma lähedasi. Ma ei tea, kas olen juba vilunud, aga aimasin siin juba päris ruttu, kellega lõpplahendus seotud on, kuid sellele vaatamata lugu aina kulmineerus ja sisaldas rohkelt ettearvamatusi. Mulle meeldis, et lisaks mõrvateemale, keskendus see päris palju ka inimsuhetele ja kasvas ning arenes nagu seriaal või film.

 

 

KUS LAULAVAD LANGUSTID / Delia Owens

Ohh… oh. Kuulsin kõikjalt, et see pidavat olema üks kaunemaid lugemisi ja seda see tõepoolest oli, lihtsalt imeilus raamat ja tõlkija (Bibi Raid) on teinud fenomenaalselt head tööd: kui vahel tekib mul eesti keelde tõlgitud raamatuid lugedes tunne, et ehk oleksin pidanud siiski originaali haarama, siis see raamat oli tõlgitud meie ilusasse eesti keelde nii kerge ja kauni kulgemisega. Raamatu sisu juurde edasi liikudes, armastasin ka seda. Lugu sellest, kuidas ühest tüdrukust saab naine ilma kõigi vahenditeta, mis on ülejäänud inimestele nii igapäevased ja normaalsed. Lugu loodusest ja armastusest, õppimisest ja tohutu suurest arengust. Kusjuures, ka siia on põimitud üks mõrv ja selle lahenemine, kuid hoopis teisel moel. Ma soovitan seda raamatut väga-väga-väga. Enim kõigist siin postituses mainitutest! Loen palju, aga pole meeletult raamatuid, mida lõpus käest pannes ma vahin lihtsalt seina ja tunnen suurt tühjust, et ma ei saa keerata veel üht lehekülge. Kindlasti üks lemmikuid, mida olen elus lugenud.

Milliseid raamatuid teie viimasel ajal lugenud olete? On teil ka mulle soovitusi?

(Visited 1,665 times, 3 visits today)

7 Comments

  1. Mari 23/06/2020 at 10:19

    Langustide raamat oli varem ka soovitustest silma jäänud, sinu postituse peale tellisin kähku ära.
    Täna peaks kohale jõudma ja vabad päevad ees, nii ootan!

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 02/07/2020 at 21:04

      Loodan, et naudid! :)

      Reply
  2. Ele 28/06/2020 at 21:52

    Ma (taas)avastasin oma lugemishuvi möödunud aasta alguses. Kuna kodus on kapp raamatuid täis, siis hakkasin sealt järgemööda neid noppima. Ma ei valinud ühtki kindlat suunda, mida ma lugeda tahtsin, nii et see raamatulist oli siit ja sealt. Absoluutseks lemmikuks sai Bulgakovi “Meister ja Margarita”, mõni aeg tagasi lõpetasin tema teistkordse lugemise ja selle raamatu viimase lehekülje keeramisega ma tõesti tunnen seda tühjust. Et see maagia sai läbi. Praegu loen Tolstoi “Anna Kareninat” ja see on nii elu täis teos. Selle aasta esimene raamat oli Amor Towles “Härrasmees Moskvas” ja lugesin ta inglise keeles läbi. Seda ma soovitasin nii emale kui kõigile oma sõpradele. Ah ja ma lugesin kõik “Tõde ja Õigus” raamatud läbi. Esimene ja viies on minu silmis need kõige paremad. Ring sai täis.

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 02/07/2020 at 21:05

      Väga mõnus ülevaade ja vähemalt siit tundub, et su süda kuulub klassikutele. :)

      Reply
  3. SS 07/07/2020 at 23:39

    Kui eelmine kommenteerija ilmselt armastab klassikuid, siis mina mitte. Kohustusliku kirjanduse raames sai neid üksjagu kooli ajal loetud (Mäeküla piimameest kolm korda!!!).
    Igatahes krimkad avastasin enda jaoks 5-7a tagasi ma arvan. Enne seda ma neist lugu ei pidanud, isegi kätte ei võtnud. Olen kunagi väga palju noorte romaane lugenud, selline kerge lugemine. Kerttu Rakke raamatud on meeldinud, samuti selline kerge lugemine, aga samas suudad tegelastega end samastada. Mingi võlu neis on. Elamused on olnud näiteks Lars Kepleri raamatud, tõsi kõiki tema omi lugeda pole jõunud. Täiesti vaimustuses olin ma kunagi Victoria Bergmani triloogiast (tegelikult ikka veel soovitan!) ja Lohetätoveeringuga tüdrukust. Mõlemad sarjad olen ka koju ostnud omale. Mõnus lugemine oli ka Norra mets (Haruki Murakami), pole enne ühegi aasia autori otsa sattunud. Omamoodi twisted raamat oli Liblikate aed (Dot Hutchison), sellest oleks pigem ainult filmi vaadanud, mis pidi tulema, aga vist ikkagi ei tule. Hetkel ootavad laua peal lugemist Ajulugu (pole juturaamat) ja Vaikiv patisent ja see langustide raamat ja Eia Uus-i “Tüdrukune” on mul juba nimekirjas. Indrek Hargla raamatute kohta olen palju head kuulnud, aga pole ise nende lugemiseni jõudnud.
    Muuseas ma ei tea, kas sa filmi juhtusid hiljuti telekast nägema, aga kui ei, siis soovitan megalt – The Help. Selle raamatu tahan ka läbi lugeda, aga film nii meeldis! Hetkel nagu rohkem ei meenugi… Ma olen kunagi mega lugeja olnud, nüüd kahjuks viimased aastad on raamatute lugemine unarusse jäänud. Peab ennast ikka rohkem kätte võtma…

    Reply
  4. Jaanika 12/07/2020 at 11:16

    Langustide raamatu ostsin nädal tagasi, just peale seda, kui olin sinu postitus siin lugenud. Eile sai raamat läbi. See oli IMELINE!

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 16/07/2020 at 05:58

      Mul on nii hea meel! :)

      Reply

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *