Olen olnud juba pikemat aega põnevike lainel, niisiis pole ime, et neid siingi listis jagub, aga sel aastal tahaksin pärast käesolevate ja ootel põnevike lõpetamist jõuda ka mõningate teiste teemade juurde. Ehkki Skandinaavia krimiromaanid on väga hästi kirjutatud, hakkan ma natuke tüdinema alkoholiprobleemidega endistest uurijatest, nende suhteprobleemidest ja kohvikruusidest. Tahan vahelduseks midagi muud. Siin on raamatud, mis olen seni sel aastal läbi lugenud.
p.s. Panen kõik pealkirjad selles keeles, milles ise raamatut lugesin.
THE THIRST / Jo Nesbø
Lugesin küll selle ingliskeelset tõlget, aga raamat on ilmunud ka eesti keeles. Nagu mainisin, mulle väga meeldib Jo Nesbø ja eriti tema Harry Hole sari. “Janu” tutvustab meile järjekordset sarimõrvarit, kelle käekirja tuleb analüüsima ja lahkama hakata. Mõrvade seosteks viited vampirismile ja kohtinguäpp Tinder. Lõpplahendus oli mulle niisama ettearvamatu kui teiste tema raamatute omad, kuid Hole’i sarjas jääb see “Nuga” ja “Lumememm” järel kindlasti kolmandale kohale (st need ongi ainsad kolm, mida neist lugenud olen, neid on veel omajagu… ) ja eelnevat kaht soovitaksin tungivamalt. Tundsin, et kõnealuses raamatus läks ta võigaste stseenide kirjeldusega ehk rohkem hoogu kui tavaliselt ja see hakkas mind väsitama. Isegi niivõrd, et ma lõpuks lugesin seda lihtsalt põhimõtteliselt, et mul ei jääks ainult mõned peatükid lugemata.
NAINE AKNAL / A. J. Finn
Naine näeb vastasmaja aknast, kuidas naabrinaine tapetakse. Kui ta sellest teatab, peetakse teda hulluks ja näidatakse talle, et naabrinaine on täiesti elus ja terve. Aga see naine ei ole enam sama, keda tema oma naabri ja sõbrannana tundis. Esmalt nägin selle raamatu põhjal tehtud filmi treilerit (film tuli natuke aega tagasi välja) ja kui ma mõne filmi vastu huvi tunnen, tahan alati võimalusel esmalt lugeda raamatut, mille põhjal see on vändatud. Mulle meeldis see, lõpp oli täiesti ettearvamatu ja raamat osavalt täis pikitud vihjeid, millest saad aru alles neile hiljem tagasi vaadates. Sattusin raamatust täiesti sõltuvusse ja tabasin end lehti keeramas igal võimalusel: kuni beebi piima jaoks vesi kees, kuni kolmene kaks minutit omaette mängis… Tahtsin väga teada, mis toimuma hakkab. Kui kinod avatakse ja see film meieni jõuab, lähen seda kindlasti ka vaatama. Kas see on krimiromaanide tipptase? Kindlasti mitte, pigem gramm liiga mustvalge ja klišee. Tõeliselt põnev ülesehitus ja ajaviide sellegipoolest.
MEES, KES POLNUD MÕRTSUKAS / Hans Rosenfeldt, Michael Hjorth
Selle surus mulle pihku ema, kes oli selle koduraamatukogust laenutanud ja väga kiitis. See on meil ühine kirg, lugeda koos raamatuid ja neid siis hiljem arutada, nagu oma pisike kahe naise raamatuklubi. Ka selle raamatu tegevus toimub Norras, ka selle peategelaseks sassis hingeeluga mees, ent seekord mitte uurija, vaid kriminaalpsühholoog. Rabast leitakse 16-aastase koolipoisi surnukeha, süda välja lõigatud. Teemaks tulevad lapsevanemad ja koolikiusamine. See kui kaugele on keegi võimeline minema, et hoida oma mainet ja mida keegi tegema, et hoida oma lähedasi. Ma ei tea, kas olen juba vilunud, aga aimasin siin juba päris ruttu, kellega lõpplahendus seotud on, kuid sellele vaatamata lugu aina kulmineerus ja sisaldas rohkelt ettearvamatusi. Mulle meeldis, et lisaks mõrvateemale, keskendus see päris palju ka inimsuhetele ja kasvas ning arenes nagu seriaal või film.
KUS LAULAVAD LANGUSTID / Delia Owens
Ohh… oh. Kuulsin kõikjalt, et see pidavat olema üks kaunemaid lugemisi ja seda see tõepoolest oli, lihtsalt imeilus raamat ja tõlkija (Bibi Raid) on teinud fenomenaalselt head tööd: kui vahel tekib mul eesti keelde tõlgitud raamatuid lugedes tunne, et ehk oleksin pidanud siiski originaali haarama, siis see raamat oli tõlgitud meie ilusasse eesti keelde nii kerge ja kauni kulgemisega. Raamatu sisu juurde edasi liikudes, armastasin ka seda. Lugu sellest, kuidas ühest tüdrukust saab naine ilma kõigi vahenditeta, mis on ülejäänud inimestele nii igapäevased ja normaalsed. Lugu loodusest ja armastusest, õppimisest ja tohutu suurest arengust. Kusjuures, ka siia on põimitud üks mõrv ja selle lahenemine, kuid hoopis teisel moel. Ma soovitan seda raamatut väga-väga-väga. Enim kõigist siin postituses mainitutest! Loen palju, aga pole meeletult raamatuid, mida lõpus käest pannes ma vahin lihtsalt seina ja tunnen suurt tühjust, et ma ei saa keerata veel üht lehekülge. Kindlasti üks lemmikuid, mida olen elus lugenud.
Milliseid raamatuid teie viimasel ajal lugenud olete? On teil ka mulle soovitusi?