minu teekond ilusa nahani: esimene visiit Medemis Clinicus

Minu saaga kehva näonahaga on olnud lõ-pu-tu, aga igal asjal peaks olema lõpp ja kui mulle kirjutas Medemis Clinic ja pakkus punnidele-punetusele punkti panemiseks abikätt, tahtsin ma suurest rõõmust ja kergendusest tantsukingad jalga panna. Olen oma nahamuredest varem ka pikalt kirjutanud, aga minu lugu pähklikoores:

Teismeeas oli mu nahk hea ja üpris punnivaba, 23-aastaselt, 2013. aastal hakkasid tekkima aknelaadsed vistrikud üle näo, eriti põskedele, nina ümbrusesse ja lõuale ning suu ümber. Ma ei võtnud nendega midagi ette ja lihtsalt katsetasin hulgaliselt erinevaid tooteid, nahk oli kord parem ja kord hullem, aga ei kordagi otseselt hea. 2015. aasta sügisel sain kuuajase antibiootikumikuuri ja pealemääritavad rohud ning nahk läks paremaks ja uusi punne ei tekkinud. 2016. aasta alguses jäin ootama oma esimest last ja umbes kolmandal raseduskuul läks mu nina järsku tulipunaseks. Põskedele ja lõuale tekkisid naha alla väga valulikud ja väga põletikulised sõlmed ja punnid. Nahk oli väga-väga hull. Läksin nahaarstile, mul diagnoositi nahalestad ja akne-rosaatsea. Raseduse tõttu tablette loomulikult välja ei kirjutatud, aga sain taas pealemääritava rohu, mis aitas suuremat põletikku leevendada, aga probleemi muidugi ei lahendanud. Pärast sünnitust sain veidi tõhusama geeli, aga kuna soovisin imetada, siis tablette veel mitte. 2017. aasta septembris lõpetasin imetamise ja lasin endale lõpuks välja kirjutada tabletid. Põletik taandus, aga jäin detsembri lõpus ootamatult lapseootele ja kui seda aimasin, jätsin kuuri kohe pooleli. See rasedus kahjuks katkes. Märtsis alustasin uut tabletikuuri ja siis oli mu nahk ilusam kui iial varem enne 2013. aastal alanud jamasid, ehkki loomulikult punetava rosaatseaga ja tugevate pigmendikahjustuste ja aknearmidega. Kui jäin 2018. aasta sügisel meie teist poega ootama, oli mu nahk väga kena, ka suvine päike, ehkki rosaatseaga mittesoovitatav, oli seda siledamaks ja klaarimaks teinud.

Ent nagu kellavärk, kolmandal raseduskuul läks nahk hulluks, hullemaks kui iial varem. See oli absoluutselt õudne, saavutades oma õuduse tipu jõulupühadel. Mäletan, kuidas tupsutasin svammiga jumestuskreemi nahale, et teistega jõululauda istuda, samal ajal valust kiunudes. Pärast seda sain taas pealemääritava geeli ja kreemi ning kui teine laps oli sündinud ja selgus, et ma teda imetada ei saanud, hakkasin eelmisel suvel taas tablette võtma. Need aitasid, aga mitte enam nii hästi kui varem. Veebruaris läbisin uue kuuri, mis jällegi rahustas nahka, aga taas, kolm kuud hiljem on põletik tagasi.

Pähklikoor paisus nüüd pikaks, aga selline on olnud minu saaga. Ja ma olen sellest väsinud. Ma ei jaksa enam end ainult meigiga ilusana tunda ja tegelikult ka siis mitte otseselt ilusana, sest ma tean kogu aeg, mis on selle all peidus ja ma arvan, et kõik, kes mulle otsa vaatavad, arvustavad seda kui kehva töö olen ma teinud oma “saladuse” peitmisel. Väsinud sellest, et kui otsustan kiirelt ilma meigita poes käia, näitavad väikesed lapsed näpuga ja kohtan just siis vähemalt kolme tuttavat, kes teevad agaralt näo, et nad ei tee sellest välja. Nii-nii väsinud sellest, et kummardatakse meigivaba loomulikku ilu, mida minul ei ole.  Väsinud ära ütlemast nii paljudele lahedatele koostöövõimalustele, üritustele ja reisidele, sest kardan korraldaja pettumust kui ta näeb, et see isehakanud ilublogija pole isegi ilus. Surmani väsinud sellest, et mul pole enda lastega kodustes olukordades armsaid pilte mälestuseks, sest ma keelan end ilma meigita pildile jätta. Klomp on kurgus kui mu kolmene silitab sõrmega mu punast põske ja puhub sellele ja pakub plaastrit. Ma ei jaksa enam pidada end koledaks, ma ei jaksa enam olla rannas ja soojal reisil ja suvekodus see, kes alustab päeva jumestuskreemi, mitte suplusega. Ma tahan tunda end ärgates kaunina, tahan nautida elu ilma peitekreemideta, tahan komplimente siira tänuga vastu võtta, mitte kuklas mõelda “aitäh, aga tegelikult…”.

29. mai 2020

Esimese sammu selle uue elu suunas (ja just nii suurelt ma seda nimetan, sest need, kes pole seda ise läbi elanud lihtsalt ei tea, mis tunne on ennast juba üle seitsme aasta peita! Ma ei saa mitte kunagi tagasi oma kahekümnendaid!) tegin reedehommikul kui astusin üle Medemis Clinic ukseläve ja otse esteetilise meditsiini õe Liisa Raudmetsa kabinetti. “Tere,” ütlesin viisakalt, aga mõttes hüüdsin: “Liisa, palun aita mind!”. Nagu mainisin, kirjutas Medemis  Clinic mulle ja pakkus koostööd ja olen kahe käega nõus nii nende abi vastu võtma kui kogu teekonda kõigi teiega jagama, sest tean kui raske on teha seda esimest sammu, eriti kui sa ei tea, mis sind ees ootab. Ehkki meie esialgne mõte oli alustada IPL-valgusraviga mu armidele ja punetusele, tekkis mulle nädal-kaks enne kohtumist uuesti tugev põletik tagasi. Mu põsk, eriti parempoolne ning lõug ja huulte ümbrus on kaetud valulike nahaaluste ja ka -pealsete punnidega. Põletikulisele nahale aga IPL-ravi teostada ei saa, nii et tegime ainsa õige otsuse: pean eelnevalt käima nahaarsti visiidil. Hetkeks vajus mu süda saapasäärde, sest ma ei oleks teadnud, kust alustada, sest oma praeguse nahaarsti juurde ma enam minna ei soovinud, aga selgus, et neil endal kohapeal väga head dermatoloogid ja Ene Mäestu ootab mind pärast puhkust juuni keskpaigas. Seni pean Liisa soovitusel kasutama leebeid puhastus- ja niisutusvahendeid, kaitsma nahka päikese eest vähemalt SPF 50 kreemiga ja kohendama pisut oma dieeti. Liisa soovitas hoiduda gluteenist ja piimatoodetest, et näha, kas ja kuidas see nahka mõjutab. Loodan ja palvetan, et olukord selle ooteaja jooksul väga palju hullemaks ei läheks, sest tavaliselt on see alati väga ruttu väga hulluks levinud. Aga püüan end hoida ja loen päevi esimese arstivisiidini, millest kirjutan teile niipea kui võimalik!

NB! Minu teekond alles algab ja olen tänulik kõigile, kes kaasa elavad. Tahan aga rõhutada, et kui teie seas on neid, kes tunnevad, et vajaksid mõne nahapribleemiga abi, ärge jääge ootama minu raviplaani ja tulemusi, vaid alustage ka enda naha nimel tegutsemisega niipea kui võimalik! Minul algas kõik mõnest punnikesest ja vaadake, milliseks kujundas see mu elu järgmiseks seitsmeks aastaks. Broneerige juba täna aeg spetsialisti juurde, sest hiljem on sügavate põletike ja inetute armidega tegelemine juba oluliselt aeganõudvam ja kulukam.

(Visited 2,914 times, 1 visits today)

16 Comments

  1. Sirle 01/06/2020 at 22:00

    Elan sulle täiega kaasa ja hoian pöidlaid ja varbaid, et kõik õnnestuks!!!!

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 06:58

      Suur-suur aitäh, see tähendab mulle väga palju! :)

      Reply
  2. Merka 01/06/2020 at 22:22

    Mina kaa elan kaasa!
    Ütleks, et ma kujutan ette kui valus võib (ja võis tol jõulul) see kõik olla vaimselt ja füüsiliselt kuid ma ilmselt ei kujuta ikka küll. Tundub mega valus igal juhul ja ilmselgelt ei peaks keegi seda taluma, lisaks pilke ning soovi end peita :(

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 07:00

      Suur aitäh! :)

      Reply
  3. Alesja 02/06/2020 at 07:38

    Tean täpselt mida sa läbi elad. Ma oleks nagu ise kirjutanud selle loo. Ei ole ka mina väga abi saanud. Vahepeal oli asi kontrolli all aga nii kui päike välja tuli, läks hullemaks. Kahjuks ei näe ma ka ravigeelide/kreemide mõju.
    Olen ka ise mõelnud, et peaks võtma ette tee laserravisse.
    Hoian sulle täiega pöidlaid. Jään ootama huviga edasisi postitusi. Jõudu ja jaksu.

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 07:01

      Ohh, mul on nii kahju. Loodan, et leiad siiski sobiva abi. Kas oled proovinud erinevaid nahaarste ja teinud ka mingeid teste?

      Reply
      1. Alesja 04/06/2020 at 15:45

        Nahaarst on mul ainult üks olnud. Ta tegi küll paar aastat tagasi vereanalüüsi ja on mind toitnud sellest ajast ka ABga ning erinevate kreemide ja geelidega. Oli plaan vahetada sügisest arsti.
        Peale sinu postitust tegin ka selle lükke ja registreerisin konsultatsioonile Medemisse.
        Hea on lugeda teiste kogemusest ja ka sellest, et see haigus on päriselt ka olemas. Vahepeal oli juba päris lootusetu tunne.

        Reply
  4. A. 02/06/2020 at 08:51

    Ma nii loodan, et sa saad seekord lõplikult abi! ❤️ Olen ise tundnud nii pikalt TÄPSELT neid samu tundeid nagu sa kirjutasid. Ja siis kõik tulevad heatahtlikult nõu andma, et kas sa seda ja seda oled proovinud. Aga omast arust oled niikuinii kõike proovinud ja kõik sellised soovitused on lihtsalt niinii väsitavad.. Ning enamus kel sellist probleemi pole, ei mõista kui läbi see kõik veel vaimselt võtab..
    Igatahes soovin sulle jõudu ja loodan, et see teekond toob häid tulemusi!

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 07:02

      Suur aitäh toetuse eest! Loodan, et said enda murest jagu?

      Reply
  5. Kairi 02/06/2020 at 09:05

    Olles ise näonahaga kimpus (mitte küll akne) on seda raske lugeda sest mõistan pisut mida tunned. Mul on olnud palju päevi, mil olen helistanud tööle, et vabu päevi võtta, sest nahk sõna otseses mõttes valutab. Ja kui ma ka suudan ennast tööle sättida, on alati peas see mõte, et kõik vaatavad. Kõigele lisaks on mul ääretult kuiv nahk ja igasugune meigi kasutamine on võimatu kuna see näeks lihtsalt veel hullem välja. Minu olukord ei ole nii ekstreemne, minu nö flare ups kaob umbes nelja või viie päevaga ja siis on mõni nädal täitsa okei. Kuiv nahk siiski jääb. Tänagi ärkasin ja selline tunne nagu oleks nägu kõvasti päikest saanud ja nüüd ajan nahka. Igatahes ma soovin sulle edu ja loodan siiralt, et saad abi!:)

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 07:04

      Ohh, see valutav nahk on mulle tuttav (hetkelgi) ja minekutest äraütlemised. Ja kui lähed, arvad, et kõik vaatavad (ja olgem ausad, on ju neid, kes vaatavadki… ). Ma ei oska sulle muud soovitada, kui et niisuta väga põhjalikult ja kaitse end loomulikult päikese eest vähemalt SPF 50-ga!

      Reply
  6. monika 03/06/2020 at 15:44

    Minu nägu on hetkel selline nagu Sul alumisel pildil. Tean täpselt mida sa tunned !!!!! Olen teinud läbi nii ab kuure kui ka laserravi. Laseri tulemus oli nukker. Nägu oli nädal peale seda paistes ja tulemust mitte kuskilt. Tegin siis kokku 5 laseri protseduuri.
    Ilma meigita kodust ei välju. Ja need kommentaarid, et oi ei paista ju väljagi. No paistab küll ja kuidas veel! Hetkel käin saamas koorismise protseduure, igas kuus korra. Lisaks kasutab skinbiotic kreemi. See hoiab olukorra enamvähem talutava. Ab-d hakkasid juba tõsiselt tervisele, neid ei taha mitte võtta. Lisaks need ka enam ei toiminud lõpuks. Sama ka kreemidega mida nahaarst välja kirjutas. Parim lause nahaarstilt “õpi sellega elama” ????????
    Toit, stress, kuum, külm, trenn jne kõik mõjutab näo olukorda. Saunas käimist ma isegi ei mäleta enam. Trennis käin ikka ja söön ka enamvähem kõike. Tean et kui haaran juustu järgi, on hommikuks nägu kordi punasem kui õhtul, lisaks veel põletikulised punnid. Sama magusaga. Ja veel paljude toitudega.
    Palju keelatud päike aga teeb minul ka näonaha paremaks. Pigem vist küll ühtlustab naha tooni. Ikka natuke olen lasknud päikesel põske paitada :)
    Ma tõesti loodan et saad medemisest abi! Hoian Sulle pöialt! Kallistan tugevalt, sest ma tõesti tean kuidas näonahk võib enesetunde ja muidu tugeva naise kildudeks rebida.

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 04/06/2020 at 07:09

      Nii kurb lugeda. :( Minu eelmine nahaarst ütles mulle, et ma laserit kindlasti ei prooviks, kui midagi, siis IPL-i. AB-kuurid on mind aidanud, mõned rohkem kui teised. See on hea, et oled loonud mingeid seoseid (nagu juustuga), aga mina ei ole nõus, et millegi sellisega peab elama õppima. See pole puue ega puuduv jäse, see on nahk ja meditsiin on aidanud siin ka kõige pöörasemaid juhtumeid, kas siis ravikuuri näol või kui on välja selgitatud mingid allergiad-talumatused. Kindlasti on kuskil see miski, mis sobib täpselt sulle. Aga tean seda lootusetuse tunnet, et miski ega keegi ju ei aita.
      Suur aitäh pöidla hoidmise eest!

      Reply
  7. Maarja U 05/06/2020 at 15:44

    Tere!

    Jõudu ja emotsionaalset tugevust!
    Minu elu, minu tervist on NIIII palju muutunud Anthony William ja tema teooria sellest, et nii paljud haigused saavad alguse maksakahjustusest. Ma olen nüüd üle kuu aja tema soovituste järgi elanud ja ma tervenen nii kiirelt, et see on nagu mingi ime. :-) Soovitan tema raamatuid, näiteks seda: https://tinyurl.com/yc9h78ml

    Ilusat!

    Maarja

    Reply
    1. Anna Elisabeth - Site Author 22/06/2020 at 12:53

      Aitäh soovituse eest!

      Reply
  8. Evelin 09/06/2020 at 12:28

    Loodan, et saad oma näonaha korda. Aga tegelikkuses pidi kõik nö väline saama alguse seest poolt. Kas 23. aastaselt kui hakkasid punnid tulema, olid mingid suured muutused, mis võisid seda põhjustada (kasvõi mingid ravimid, vaktsiinid vms? Samas eks kõik ei pruugigi kohe välja võtta, vaid aastaid hiljem võib olukord mingist faktorist hullemaks minna. Üldiselt öeldaksegi, et kui on sellised probleemid peab toit olema hästi puhas ja proovima toiduda selliselt, et ei tarbitaks piimatooteid, valgest jahust (ka gluteeni sisaldavad) tooteid, maiustusi jne. Muidugi kui toitumist parandada ei tule muutused üleöö, sageli võib ka see võtta aega kuid/aastaid, et kõik saaks korda. Lisaks soovitatakse kasutada kuuridena tsinki (vedelal kujul ja üldiselt meie apteegides head kraami ei müüda) ning võib proovida ka sipelgapuukoore ekstrakti. Samuti võib abi leida homoöpaatiast, kui sul sellesse usku on, eriti kui sa tegelikult tavameditsiinist õiget abi saanud ei ole. Lisaks laserravi ju siiski ravib tagajärgi (taastab näonahka vanadest kahjustustest), kuid ei likvideeri algpõhjust ja seega võib see kõik uuesti välja lüüa. Aga edu sulle, ma tean, mis tunne on ennast koguaeg ebakindlana tunda ja oma näonahka varjata, sest mul oli vahepeal teismelisena näonahk väga hull. Praegu tekivad ka aegajal ikkagi mingid punnid, aga see on köömes selle kõrval, mis mul teismelisena oli (isegi selg oli punne täis ja seda ka ülikooli alguses) ja ikkagi ma ei tunne, et mu näonahk ilus oleks.

    Reply

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *