do see the wonderful

Viibime hetkel Zakynthose saarel puhkusel ja tegin selle vea, mida kunagi enne reisi teha ei tohi: seadsin endale kõrged ootused ja nõudmised. Tulemus? Edasi lükatud ja siis ära jäetud lend, sõprade kohver, mis jõudis Kreeka asemel Itaaliasse ja väike tõbine beebi, kelle nohu ja köha muudavad ööd unetuteks ja päevad keerulisteks. Raske on endale öelda, et hinga sisse ja välja, kõik saab korda. Raske on viibida hetkes ja mitte lihtsalt muretseda ja stressata.

Praegu joon valget veini (pisipoja piimamenüü ei sõltu juba kuu aega enam minust, nii et armastatud riesling on elus tagasi), mul on absoluutselt ideaalne vaade ümbrusele täiesti imelises villas ja mõtlen… kuidas ometi ma luban endal praegu millegi pärast muretseda? Või kurvastada selle pärast, et lõõskava päikese ja suvekuumuse asemel on meid siin saarel vähemalt seni tervitanud pigem jahe tuul ja vine. Tegelikult on kõik kõige paremas korras… olen oma pere ja parimate sõpradega ümbritsetud. Ja ma pean õppima paremini nägema seda imelist poolt. Pean ülejäänud siinviibimise aja vähem stressama ja rohkem nautima.

Ehkki minuga lendas siia kaasa päris korralik kuhi rõivaid, jäi mu ehtevalik väikeseks. Kirjutasin eile ka Instagramis, et ehted on miski, millega ma kunagi ei mängi ega katseta: ma ei näpi kiirmoekauplustes kaelaehteid-sõrmuseid ega osta kuhjade viisi erinevat sädelust kokku. Mulle meeldib lihtsus ja mulle meeldib tähendus. Ehted peavad mind kõnetama ja mulle midagi meenutama, olgu selleks siis inimesed, kogemused või paigad. Nad peavad mulle vaikselt meelde tuletama, et märkaksin ja mäletaksin rohkem imelisi asju oma elus. Sellest kõneleb ka Pandora Do See The Wonderful kampaania: naised peaksid tunnustama end oma saavutuste eest, hoidma endas kõike head, toetavat ja edasiviivat ja mitte unustama end aeg-ajalt premeerida.