Miski, mida ma last saades oodata ei osanud, on, et imetamine võib olla nii keeruline. Ma arvasin, et sul kas ei ole piima või on ning viimasel juhul pole aga muud kui laps rinnale, sööb kõhu täis ja korras. Mu ainus hirm oli, et mul ei tekigi mingit piima ja et olen elus väga palju rinnapiimaasendajaga kokku puutunud, tundus sisimas justkui loogiline, et tõenäoliselt pean seda ka enda lapsele andma. Seega… Ma ei teadnud imetamisest põhimõtteliselt mitte midagi ja kõik, mida senise kolme kuu jooksul õppinud olen, tuleb enda kogemusest ja ühest äärmiselt suurepärasest 114 liikmega novembribeebiemmede grupist, kus toetatakse üksteist ja jagatakse aktiivselt nõu igal beebiteemal igapäevaselt. Täna tahan jagada teiega seitset punkti, mida ma soovin, et oleksin teadnud juba varem. Loodan, et sellest on kasu kõigile last imetada plaanivatel emadel, kellel see teekond alles alguses või alles ees. Enne aga rõhutan: ma ei ole arst ega imetamisnõustaja, viimase juures pole ma ka ise käinud. Võtke mind kui sõbrannat, kes annab nõu lähtuvalt oma kogemusest. Lisaküsimused kommentaarides on teretulnud.
1. Ära tee endale liiga. Imetamine on seljale ja kätele suur koormus ja seda algusest peale. Esialgu on laps nii väike, et pead teda ise kindlalt õiges kohas hoidma, et ta ilusti ulatuks (eriti kui sul on väiksemad rinnad) ja süüa saaks, hiljem ta kasvab ja oskab end paremini juba ise kohendada, kuid seda enam vajad ise tuge, et teda hoida. Öösiti ja vahel lõunaunne pannes toidan last külili, päeval aga enamasti istudes. Olen oma selga rikkunud, kuid vigadest õppinud ja nüüd on mul imetades alati selja taga väike padi ja süles suurem, kuhu laps saab toetuda ja mis teda samaaegselt veidi kõrgemal hoiab, et ma ei peaks küürutama. Puudust tunnen ka imetamistoolist (see ei pea olema spetsiifiline imetamistool, vaid mugava käe- ja seljatoega iste, mida ideaalis võiks saada ka veidi kiigutada-kiigutada).
2. Joo-joo-joo! See on nii loogiline, kuid ometi oli mul periood, kus tundsin, et “paagid on tühjad”, stressasin ja andsin pisarsilmi lapsele asendajat juurde. Arvasin, et ju mul hakkab piim otsa saama, sest olin tutvusringkonnas palju kuulnud lauset “mul jätkus piima ainult X kuuni”. Kurtsin muret grupis, kus teised emad kohe uurisid, et palju ma ise vett joon. Mõtlesin järele ja ega üle kahe klaasi puhast vett päevas kokku ei tulnudki. Mõni ime siis, et lapse piimaks (mis koosneb ju samuti veest) ei jätkunud kui mu oma kehagi piisavalt vedelikku ei saanud. Siiani, niipea kui ma olen unustanud piisavalt vedelikku tarbida, on kohe piima vähem ja laps pahuram, sest peab rinnal rohkem vaeva nägema, et piisavalt kätte saada. Minu peamised soovitused on: 1. Joo näiteks alati samal ajal kui imetad klaas vett. 2. Joo teed. Rinnapiima tekkele aitab hästi kaasa näiteks apteegitillitee, olemas on ka spetsiaalne HIPP tee imetavale emale. Palju kiidetakse ka musta teed piimaga. Aga igatahes, joo palju-palju vett ja teed! Olen märganud, et soe jook on efektiivsem, seega joon näiteks alati ka enne magamaminekut suure tassi teed, et ööseks varusid koguda (minu laps sööb veel öösel ka kaks korda, pluss kohe hommikul ärgates).
3. Söö. Veejoomine on tore küll, aga kuskilt peavad ka vajalikud toitained rinnapiima saama. Imetades kulutad sadu kaloreid päevas ja need kalorid tuleb asendada. Õnneks on enamik imetavaid emasid loomupoolest juba isukamad, paljudel kipub eriti suur isu olema magusa järele, k.a minul. Seega ära unusta korralikult süüa. Tean, et see on raske – ma ise elasin esimestel nädalatel suures osas võileibade peal, sest mul lihtsalt polnud aega midagi muud teha ja midagigi “normaalset” sõin alles õhtul kui abikaasa töölt tuli. Vahel käis lõuna ajal mu ema läbi ja tõi mulle midagi ning oi kui tänulik ma selle eest olin! Mõnikord laps lihtsalt oli terve päeva rinnal (ilma naljata olen ma imetanud ka neli tundi järjest) ja ma ei jõudnud mitte midagi teha. Muide, räägitakse, et halvaa ja koorejäätis aitavad piima rammusamaks muuta. Ma ei tea kui tõele see vastab, kuid söön mõlemaid igaks juhuks veidi sagemini kui varem.
4. Kui kahtled, kaalu. Kui ma poleks saanud beebikaalu laenata, oleksin tõenäoliselt juba rinnapiimaasendaja peale läinud. Lihtne on arvata, et laps ei saa piisavalt piima, eriti kui rinnad tunduvad endale kuidagi tühjemad. Enda rahustuseks teen paar korda kuus kaalupäeva, st kaalun last 24 tundi iga kord enne ja pärast söötmist, et näha, palju ta on söönud. Kaal mind veennud, et muretsemiseks pole enamasti põhjust ning vajalik keskmine tuleb üldjuhul alati täis. Soovitan kaalu kõigile, kes enda piimakoguses kahtlevad.
5. Sa oled ema, mitte kangelane. Vahel unustan ma iseenda nõuandeid järgida ja piima tõepoolest pole. Oli periood, kus mul olid õhtuti lihtsalt varud nullis ja päeva viimane söögikord (vahel ka kaks) tulid asendaja näol pudelist. Asendaja, sest mu laps sööb nii tihti ja mul tekib nii täpselt piima, et välja pumpamiseks ja külmikus säilitamiseks enamasti ei jätku. Sellega oli mul esialgu väga raske leppida, punnisin ja üritasin, aga kui ka kaal näitas, et pika vaeva peale sai poiss kõhtu 10-20 grammi, sai asendajast asendamatu abi. Tundsin end kaotajana, allaandjana… Mul pole piimasegu vastu midagi, aga ikkagi eelistaksin seda mitte anda. Tihti andsin ta pudeliga abikaasale, sest mul oli lihtsalt liiga halb tunne lapsele pudelit anda, tundsin end saamatu ja halva emana. Siiani tuleb ette hetki, kus pean asendajat andma (teen seda ka näiteks väljas käies kui pole võimalik kusagil imetada), näiteks ma võin juua nii palju vett kui ma tahan, aga kui ma pole puhanud, olen stressis või poiss sööb tavapärasest tihemini, läheb mul siiski piimasegu tarvis. Ütlen siis endale, et 90% emapiima on väga hea tulemus ja oluline pole mitte kangelast mängida, vaid ema olla ja oma lapse kõht täis sööta. See on kindlasti paljude jaoks vaidluskoht, aga mina tunnen ja toimin hetkel nii.
6. Tunne end mugavalt. Soetasin raseduse ajal endale kaks imetamismaikat ja ühe rinnahoidja ning arvasin, et neist piisab, sest tegelikult saab ju ka tavaliste riietega hakkama. Tõesti saabki, aga mitte miski ei asenda mugavaid spetsiaalselt imetavale emale mõeldud rinnahoidjaid ja rõivaid. Kohutavalt ebamugav on anda rinda tavalise pesuga, urgitsemine ja kpluusi sikutamine on lihtsalt mõttetu lisastress ja tunned end ka terve toitmise aja ebamugavalt, sest pead kangast üleval hoidma, rinnahoidja soonib vms. Pealegi on nii mõlemad käed kinni, samas kui üks võiks olla vaba, et lapsele pai teha. Seega, jah, need on veidi kallid, kuid vägagi väärt investeeringud. Mu lemmikuimast lemmikuimad on H&M imetamismaikad. Kannan neid kodus pusa all ja samuti on need head kui peal on nööpideta pluus, nii ei pea söötmiseks tervet kõhtu paljaks tõmbama. Imetamisrinnahoidjad sobivad juhul kui peal on eest nööbitav särk või kleit. Mul on neli maikat ja neli rinnahoidjat ning see on täpselt piisav kogus, sest need käivad ju pidevalt ka pesus. Muid spetsiaalseid imetamisriideid ma soetanud pole ega tunne nendest ka puudust.
7. Ära mõtle üle. Internetist leiab sadu erinevaid teooriaid ja õpetussõnu imetamise kohta (haha, kaasa arvatud minu praegune postitus), aga kõige olulisem on su enda sisetunne. Su laps ei pea sööma täpse arvu kordi päevas (v.a kõige alguses, kus kiire kosumine on olulisem), olema teatud aja rinnal (usu, vahel sööb ta 5 minutiga sama palju kui teinekord poole tunniga) jne. Kui võte on õige, laps pärast söömist rahulolev, päeva jooksul tekib piisavalt märgi mähkmeid ja kaal tõuseb, on kõik hästi! Palju räägitakse ka kolme tüüpi piimast: esimene lahjem (eelroog), keskmine (praad) ja lõpupiim (magustoit), millest esimene kustutab peamiselt janu ja viimane on kõige rammusam. Ja nii palju muretsetakse, kas laps ikka sai ka kõige viimast jne. Seni kuni sa lased lapsel süüa nii kaua kui ta soovib, on ta vajadused rahuldatud ja alati võiks järgmisel korral süüa andes alustada sellest rinnast, mida ta eelmine kord viimasena sõi, sest nii saab ta kindlasti ka selle lõpupiima kätte. Üldjoontes ei tasu aga tõesti üle mõelda, seni kuni sööb ja kasvab on kõik hästi.
Need seitse punkti on mõtted ja teadmised, mida oleksin tahtnud omada juba imetamist alustades. Loodan väga-väga, et neist on abi kas või ühele teist! Oleksin ka väga tänulik kui teised imetavad emad enda nippe-nõuandeid kommentaarides jagaksid, et sellest postitusest võiks olla veelgi rohkem abi ja kasu! :)
NB! Kui imetamine on jätkuvalt su jaoks probleemne, raske on leida õiget võtet jne, soovitan aga minna imetamisnõustaja vastuvõtule. Ma ise pole seda teinud, kuid tean, et sellest on abi olnud paljudele.
(Visited 471 times, 1 visits today)