XIII.I

Jõulud möödusid lumeta, samuti aastavahetus, aga nüüd kus mina tahaksin hea meelega juba kevadest mõelda (tean-tean, aasta külmimad kuud on ju õigupoolest veel ees), sajab maha paks pehme lumi ning nädalavahetuseks lubab suisa paarikümmet miinuskraadi. Kui minult küsida, me võiksime veel korra jõule pidada, who’s with me? :D Kui tavaliselt murrab külm mu maha ehk siis ma tahaksin lihtsalt talveunes olla ja mitte midagi teha, siis sel aastal on teisiti. Mul on nii palju motivatsiooni ja inspiratsiooni, nii palju ootusi, lootusi ja unistusi. Ainus, mis ma praegu teha saan, on paluda, et te hoiaksite mulle pöialt, sest ainult siis saan ma teid endaga nendele rännakutele kaasa võtta! Ma ei ütle seda teile piisavalt sageli, aga te olete mulle väga olulised – iga külastus, iga kommentaar, iga tagasiside – minust üksi ei piisa, teie toetus hoiab seda blogi püsti ja on aidanud mul jõuda kaugemale, kui ma pisut rohkem kui kaks aastat tagasi seda blogi alustades jõuda oleksin lootnud. AITÄH!!! :*

p.s. Emme, homme ma panen salli kaela ja mütsi pähe, kindad samuti kätte. Ma LUBAN! 

So, we spent Christmas and New Year’s without any snow and now it’s all white, plus it promises -20 degrees for the weekend. If you ask me, we could celebrate another Christmas, since we can clearly forget any thoughts about spring… But this year I’m actually okay, I can manage the cold weather. All the motivation and inspiration, a few hopes and dreams inside me keep me warm. Until now, all I can ask is for you to wish me luck – then I can take you with me, whereever those dreams take me! I love and thank you deeply for all the support you’ve given me so far! :)